Hoiused pole enam turvaline valik

Olin üllatunud, kui investeerimisnõustamisel ühes Eesti pangas investeeringu sobivuskontrollis selgus, et investeerimishoius ei ole riskivaba, kuna riskipreemia kaotus tähendab riski kapitalile. Täpselt sama moodi peaks nüüd suhtuma kustahes euroala riigi pangas raha tähtajalisel, säästuhoiusel või  arvelduskontol hoides.

Küproses kehtis ja formaalselt kehtib hoiuste kaitse 100 000 euro ulatuses. Inimesed olid heausklikud arvates, et nende hoiused pankades on kindlad. Saksakeelsete maade vedamisel, EKP ja IMFi heakskiidul aga nõudis euroala, et kõik Küprose pankades raha hoiustajad peavad kandma kaotusi. Küprose enda president ja ministrid ei olnud ideest vaimustunud ning ei tulnud ka nii hullumeelse idee peale. 

Laiemalt tähendab see uut olukorda, kus mistahes riigi või panga raskustesse sattumise korral, kui riik vajab abi, võivad teised riigid nõuda mistahes totraid tingimusi. Ma olin sügavalt skeptiline, et euroala ministrid on nii vastutustundetud, et oma tegevusega tõstavad süsteemse kriisi riski. Kui ministrid soovivad abipaketi raames mängida sellega, et mõne riigi pankades algaks pangajooks ehk hoiuste väljavõtt pankadest, kuna säästjad avastavad ühel kenal päeval, et ülekandeid ei saa teha ja sularaha saab automaatidest otsa ning pankade uksed on suletud, et viia läbi hoiustatud summade vähendamine mida nimetatakse hoiuste maksuks.

See tähendab, et kui valitsusel on raha puudu, siis teiste riikide ässitusel on neil enam kui õigus konfiskeerida eravarasid. Ka meie euroala liikmena ei saa olla kindlad - euroala otsustajate hulluse eest ei ole keegi ka tulevikus kaitstud.

Kui räägime hoiuste garantiist, tähendab see vaid, et pankade raskuste korral kompenseeritakse hoiustatud raha (kui selleks on raha). See ei tähenda, et valitsus ei tohiks minna inimeste ja ettevõtete pankades hoiustatud varade kallale.