Eesti toetab Euroopa pangandusjärelvalve asutamist

Euroopa Komisjoni ettepanekuga antakse Euroopa Keskpangale pangandusjärelevalve õigused ja muudetakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse õigusi. Sellega soovitakse luua euroala pankadele ühtne järelevalvemehhanism, mis peaks olema oluline samm Euroopa Majandus- ja Rahaliidu tugevdamiseks.

„Pangandusliit koosneb kolmest sambast, milleks on Euroopa Liidu panganduse ühtne regulatsioon, ühtne finantsjärelevalve mehhanism ning Euroopa Liidu  ühtne kriisihalduse ja hoiusekindlustuse mehhanism,“ ütles riigikogu EL asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas.

Rõivase kinnitusel kõik liikmesriigid, sealhulgas mitte-euroala liikmesriigid, üldiselt toetavad Euroopa Komisjoni ettepanekutega seatud eesmärke ja nõustuvad, et esimesena tuleks rakendada ühtne järelevalve, leides samas, et ei tohi unustada ka teiste sammaste väljatöötamist. „Ühtne pangandusliit saab olla tõhus ja tulemuslik ainult juhul, kui tema loomise lõpptulemusena moodustatakse lisaks Euroopa Liidu ülesele pangandusjärelevalve ka  ühtne kriisihaldus ja hoiuste tagamise süsteem. Nende kohta veel ettepanekuid esitatud ei ole,“ ütles Rõivas.

Rõivase sõnul on Eesti jaoks üheks peamiseks küsimuseks mitte-euroala riikide, eelkõige Rootsi ja Taani kaasatus pangandusliitu. „Arvestades Eesti pangandusturu suurt integreeritust Põhjamaade pangandusturuga, on oluline, et uue pangandusjärelevalve mehhanismi loomisel säiliks senine koostöö Põhjamaade vastavate ametiasutustega ja järelevalve teostamise kvaliteet ei langeks. Tähtis on ka see, et euroala välistele riikidele jääks alati võimalus pangandusliiduga vabatahtlikult ühineda,“ ütles Rõivas.