Arstide liit: arstide väliskoolitused sõltumatuks

„Tagamaks süsteemi maksimaalset selgust ja vältimaks huvide konflikti, peame liikuma suunas, kus väliskoolitustel osalemist toetatakse vaid tööandja ja/või sõltumatute fondide poolt,“ seisab arstide liidu kodulehel olevas teates. „Praegu soovitame ravimifirmadel suunata osa (10–20%) koolituseks kulutatavatest summadest sõltumatutesse fondidesse.“

Arstide liidu volikogu arutas koolitustega seonduvat 13. mail ja edastas pressiteate oma kodulehel www.arstideliit.ee.

Liidu juhatuse esimehe Katrin Rehemaa sõnul peab arstide liit väga oluliseks, et kogu koolitustel pakutav informatsioon oleks tõene, tasakaalustatud ja vastaks arstiteaduse viimasele sõnale. Arstide liidul on tema kinnitusel kavas hakata tegelema ka arstide pädevuse hindamise süsteemi ühtsete reeglite väljatöötamisega.

Pädevust hindavatel erialaseltsidel soovitame koolituspunktide arvestamisel võtta arvesse ainult rahvusvahelisi koolitusi, millel on pädeva organisatsiooni (UEMS/EACCME, AMA) akrediteering ja kohalikke koolitusi, mille korraldaja on sõltumatu osapool – arstide organisatsioon, haigla, Tartu Ülikool, ravimiamet – ja muid koolitusi, millel on erialaseltsi akrediteering.

Praegu finantseeritakse arstide täienduskoolitusi tööandjate, sõltumatute fondide (arstide liidu asutatud Arstide Täienduskoolituse Fond) ning ravimi- ja meditsiinitehnikafirmade poolt loodud fondide või arstidele suunatud otseste toetuste kaudu. Arvestades koolitusraha nappust Eestis, on ravimi- ja meditsiinitehnikafirmade poolt eraldatud toetused olnud väga oluliseks ja tänuväärseks osaks, võimaldamaks Eesti arstide osalemist rahvusvahelistel koolitustel.

Arstide täienduskoolitus mõjutab oluliselt arstiabi kvaliteeti, seetõttu peab kindlasti suurenema riigi roll koolituse rahastamisel.