Täna riigikogus rahanduspoliitika arutelul ettekande teinud rahandusminister Jürgen Ligi ütles parlamendisaadikute küsimustele vastates, et ka muu Euroopa hakkab aru saama, et laenurahaga elatustaset ei tõsta.
Vastates küsimusele, millist hinda on Eesti maksnud usalduse kindlustamiseks rahvusvaheliste investorite silmis (vaesuse kasv, elatustaseme langus, inimeste lahkumine), juhtis Ligi tähelepanu, et usalduskriis finantsturgudel lahvatas alles 2010. aastal, mil majandus oli juba taastumas, riigid aga ei suutnud enam finantseerida valijatele antud lubadusi. Osa riikide jaoks läks laenuraha hind talumatult kõrgeks.
„See pole poliitikute tahte küsimus. Poliitikud võivad turge siunata, kuid tegelikult me kõik sõltume neist,“ ütles Ligi.
„See, et kriis jõudis eurotsooni, oli tõeline äratuskell. Jutud, et laenu arvel tõstetakse elatustaset, on tänases maailmas kohatud,“ ütles Ligi, lisades, et ka mujal Euroopas on „see mentaalsus enamasti juba muutunud või muutumas.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Majandus- ja rahanduspoliitika peamine eesmärk on hoida riigi usaldusväärsust ka keerulistel aegadel ja luua eeldused majanduse kohanemiseks muutuvates oludes," kordas Ligi oma ettekandes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul alaneb riigieelarve strateegia kohaselt maksukoormus 2015. aastaks majanduslanguse eelsele tasemele.
Täna riigikogus esinenud Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul on Eesti peamine erihuvi euroala rahapoliitikas kaasarääkimisel eurosüsteemi hinnastabiilsus.
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.