Eesti ostujõult ELis kolmandas kümnes

Kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide ostujõu vahe võib eurostati raporti järgi olla kuni kuuekordne. Näiteks Bulgaari ostujõud on kuus korda väiksem kui Luxemburgis.

Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, Kreekas ka Küprosel oli ostujõud standardi PPS järgi 10% piires ELi keskmisest. Austrias, Rootsis, Taanis, Inglismaal, Soomes, Saksamaal ja Belgias oli ostujõud 10-30% piires keskmisest. Kõrgeim ostujõu tase elaniku kohta ELi riikidest oli Luksemburis (253% ELi keskmisest), Iirimaal (140% ELi keskmisest) ja Hollandis (135% keskmisest).

Sloveenias, Tšehhis, Maltal, Portugalis ja Slovakkias oli ostujõud 10-30% madalam ELi keskmisest. Eestis, Ungaris, Leedus, Poolas ja Lätis oli ostujõud 30-50% keskmisest madalam. Rumeenias ja Bulgaarias oli ostujõud 50- 60% alla ELi keskmise.

2007. aastal oli Eesti ostujõud Euroopa keskmisest madalam 10-30%. 2006. aastal oli Eesti elanike ostujõud 31% alla ELi keskmise.

Uurimuses on sisemajanduse kogutoodang (SKT) arvestatud ümber ostujõuühikuks ühe elaniku kohta.

Eesti ostujõult ELis kolmandas kümnes Ostujõud ELi riikides eurostati raporti järgi