Akadeemik Mihhail Bronštein ja instituudi
ECOMEN rektor Hanon Barabaner usuvad, et rahandusministeeriumi majandusprognoos
võib täituda vaid juhul, kui kiiremas korras töötatakse välja ja viiakse
ellu kriisiprogramm.
Bronšteini ja Barabaner teatel on rahandusministeeriumi prognoos liiga optimistlik. "Omal ajal ütles meie rahandusminister Ivari Padar, kes täiest jõust püüab pääseda europarlamenti, et ta ei imesta, kui Eesti majandus langeb 25 protsenti. Nüüd ennustab aga tema ministeerium 8,5protsendist kukkumist," kommenteeris Bronštein.
Kui ei võeta midagi ette, siis võib majandus kukkuda rohkem kui seda ennustab rahandusministeerium. Kahjuks ei ole riigi juhtide seas ühtegi spetsialisti, lisas ta.
Rektor Barabaner on samal arvamusel. "Ma usun, et majanduse langus tuleb rängem, kui seda ennustab ministeerium," väitis ta. Prognoos võib täituda ainult siis, kui töötatakse välja ja lastakse käiku tõsine kriisivastane programm, vastasel korral jääb rahandusministeeriumi prognoos ainult pettekujutelmaks, lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kui Eesti loobub liberaalsest
majandusmudelist ning läheb üle Skandinaavias kasutatavale sotsiaalsele
mudelile, võib ta kriisist jagu saada, ütles akadeemik Mihhail
Bronštein Eesti-Ameerika Äriakadeemia konverentsil esinedes.
Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul
Eamets oletas, et kevadine majandusprognoos võinuks küündida pigem -9% või -10%
lähistele.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Jürgen
Ligi hinnangul on rahandusministeeriumi prognoositud majanduslangus 8,5% üsna
optimistlik ning tõenäoliselt pole teisest negatiivsest lisaeelarvest pääsu.
Eurole ülemineku võimalikuks saamiseks
tuleb Eesti riigieelarvet kärpida veel vähemalt viie miljardi krooni võrra, mis
ei ole aga liiga kallis hind maksta, võrreldes sellega, mida tuleks maksta euro
paralleelse kasutusele võtmise või vahetuskursi vabaks laskmise korral, ütles
Äripäevale antud kommentaaris endine rahandusminister Taavi Veskimägi.
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.