Kaheksa miljardi krooni suuruse
eelarvekärpe tegemine on väga raske, sest õhku eelarves ei ole,
ütles peaminister Andrus Ansip täna Vikerraadios.
Jutud stiilis laske eelarvest õhk välja tekitavad küsimuse, mis see õhk on, lisas ta. "Kas pensionid, politseinike või õpetajate palk," küsis Ansip saates Peaministritund ning märkis, et tema eelarves õhku ei näe.
Ansipi sõnul on kärbete tegemine väga raske. "Uusi kohti ei suuda keegi välja mõelda, kõik kärpekohad on väga valusad," rõhutas Ansip. Küsimusele, kuidas läheb eile otsustatud kaheksa miljardi krooni suuruse lisaeelarve koostamine, vastas peaminister: "Läheb küll, aga ollakse alles alguses".
Ansipi sõnul on kärbete plaanimisel võetud arvesse kõik siseriiklikud aspektid. Maailmamajandus on see, millest peab praegu valima kõige negatiivsema stsenaariumi, selle järgi tuleb ka otsuseid teha, lisas Ansip.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Eesti Pank soovitas teha negatiivse eelarve vahemikus 6-9 miljardit krooni," rääkis peaminister. Tema sõnul võttis valitsus ettepanekut kuulda ning otsustas kaheksa miljardi kroonise negatiivse lisaeelarve kasuks.
Seotud lood
IRLi peasekretär Margus Tsahkna sõnul
tiksub valitsussektori eelarve miinuseks iga päev 100 miljonit krooni ehk
kokku üle kolme miljardi kuus.
Valitsus otsustas tänasel
kabinetinõupidamisel koostada kahe nädala jooksul negatiivne lisaeelarve, mille
eesmärgiks on valitsussektori 2009. aasta puudujäägi vähendamine kaheksa
miljardi krooni võrra.
Langenud kütusehindade valguses peaks ka
bussifirmad piletite maksumust langetama ja väiksema dotatsiooniga hakkama
saama, nentis peaminister Andrus Ansip.
Täna, pärast peaminister Andrus Ansipiga
konsulteerimist allkirjastas rahandusminister Ivari Padar käskkirja, millega
seatakse riigiasutustele ajutised piirangud riigieelarvest väljamaksete
tegemiseks ja uute kohustuste võtmiseks.
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.