Venemaa tarnete katkemine jättis osa Euroopast gaasita

Seni sekkumast hoidunud Euroopa Liit tegi terava avalduse, milles nimetas tarnete katkemist "vastuvõetamatuks", nõudis kõneluste "viivitamatut" jätkamist ning tülile pidava lahenduse leidmist. EL kurjustas, et tarneid vähendati "ilma eelneva hoiatuseta ning selges vastuolus Venemaa ja Ukraina kõige kõrgemate ametivõimude poolt Euroopa Liidule antud kinnitustega".

Täiesti katkesid eile tarned reale Balkani riikidele - 100% Vene gaasist sõltuv Bulgaaria soovitas tööstusel ümber lülituda muule kütusele ning elanikel gaasi tarbimist piirata. Slovakkia lubas välja kuulutada hädaolukorra. Tarnete vähenemist tundsid aga ka mitmed Lääne-Euroopa riigid, sealhulgas Austria ja Itaalia.

Euroopa manitseb tülipooli lahendust leidma

Korralduse vähendada Ukraina kaudu gaasi tarnimist andis esmaspäeval Venemaa peaminister Vladimir Putin. Gazprom pole Ukrainaga kokkuleppele jõudnud ei varasemate võlgade ega selle aasta gaasi hinna osas. Eile süüdistas Gazpromi asedirektor Aleksander Medvedev tarnete katkemises Ukraina "isetegevust", Ukraina omakorda süüdistas Gazpromi. Normaalse 300 miljoni kuupmeetri asemel jõudis Medvedevi sõnul Euroopasse vaid 40 miljonit kuupmeetrit gaasi.

Saksamaa majandusminister Michael Glos, kes Berliinis Medvedeviga kohtus, manitses Gazpromi kõiki lepingulisi kohustusi täitma. "Kaalul pole rohkem ega vähem kui Venemaa reputatsioon usaldusväärse tarnijana ning Ukraina reputatsioon stabiilse transiitriigina," ütles ta.

Ukraina riikliku gaasikompanii NAK Naftogaz Ukrainõ tegevjuht Oleh Dubyna ütles eile, et sõidab 8. jaanuaril Moskvasse, et kõnelusi jätkata.

2006. aasta järel, mil Venemaa esmakordselt gaasikraanid Ukrainale kinni keeras, tunneb Euroopa tarnekatkestusi taas omal nahal. EL saab viiendiku gaasist Venemaalt ja 80% sellest Ukraina kaudu.

Loe pikemalt tänasest Äripäevast