Opositsioon: töölepinguseaduse muudatused on töötajavaenulikud

Opositsiooniline Keskerakond ja Rahvaliit soovisid istungil läbi hääletada kõik 120 nende tehtud muudatusettepanekut, kirjutasid ERRi uudised. Keskerakond alustas uudiste andmeil õhtul enne kolmanda paranduse hääletamist kuni kümneminutiliste vaheaegade võtmist ning lõpetas venitamistaktika pärast südaööd, kui olid jõutud 54. muudatuse arutamiseni. Põhjuseks seisukoht, et uus seadus ei kaitse töötaja huve.

Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni meelest pole tööandja ja töövõtja huvid seaduses võrdselt esindatud, mis võib kaasa tuua hulgaliselt kohtuprotsesse.

„Töötaja vallandamine muutub seaduse rakendamisel imelihtsaks, koondamisest ette

teatamise aeg lüheneb ja hüvitised vähenevad oluliselt,” kritiseeris seadust Sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus Keskerakonna pressiteates. Eriti küüniliseks peab ta lähitulevikus kujunevat olukorda, kus koondamisteate võib töötajale üle anda ka puhkusel olemise ja isegi haigevoodis lamamise ajal.

„Lihtsaks muutub ka last ootava ema vallandamine ja ametiühingu usaldusisiku lahti laskmine,

sest kumbki ei vaja enam kooskõlastamist tööinspektsiooniga, nagu praegu,” väljendasTuus oma nördimust.

Seadusmuudatusi ei pooldanud ka Rahvaliidu esindajad, kes tegid istungil ettepaneku katkestada töölepingu seadus lugemine, kuna eelnõu on sõnastatud keeruliselt ja seotud võlaõigusega ning jätab piiritlemata töövõtja vastutuse.

Rahvaliidu fraktsiooni hinnangul annab uus töölepingu seadus signaali, nagu oleks tööjõuturg meil juba sedavõrd paindlik, et riik ei peaks enam olulisel määral sekkuma. „Riigi kohustus on oma tööturgu kaitsta, et töötaja tuleks omal maal toime ega läheks võõrsile,” ütles Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Mai Treial. Ta lisas, et majanduse ümberstruktureerimise ülesannet ei tohi lahendada töötegija kui võlaõiguslike lepingusuhete nõrgema osapoole kulul.

Rahvaliidu fraktsioon mõistab regulatsiooni muutmise vajadust, kuid ei ole nõus, et nii vajalikku reformi viiakse ellu ilma põhjaliku analüüsi ja eelnevalt heakskiidetud kontseptsioonita. Vastuvõetamatu on see, et töösuhete regulatsiooni uuendamiseks on üksnes majanduslikud kaalutlused.