Täna otsustab Tartu Ülikooli nõukogu, kas
järgmisest õppeaastast saab Pärnu kolledžis õppida magistritasemel heaolu- ja
spaateenuste disaini ja juhtimist.
«Heaolu- ja spaavaldkond tegeleb haiguste ennetamise, mitte ravimisega, kuigi paljud traditsioonilised spaad pakuvad ka taastusravi võimalusi,» selgitas õppekava akadeemiline koordinaator ning kolledži turismiosakonna juhataja Heli Tooman. Tema sõnul on eesmärk koolitada magistrikraadiga juhte ja spetsialiste heaolu- ja spaamajanduse sektorile – see õppekava on selgelt ettevõtluse suunaga, kirjutas Tartu Ülikooli ajaleht Univesitas Tartuensis.
Pärnu kolledž otsustas selle õppesuuna kasuks, sest Balti riikides, Põhjamaades, Venemaal ja isegi Ida-Euroopas napib valdkonna õppekavasid ja turinišš on suuresti täitmata. «Kaaluti ka muid võimalusi, aga need oleks dubleerinud lähiriikide õppekavu,» seisis õppekava seletuskirjas TÜ valitsusele.
Oma toetust on õppekava avamisele avaldanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskus, Eesti Spaade Liit, Eesti Turismihariduse Liit, Haaga-Helia rakenduskõrgkool ning Pärnu kolledži turismiprogrammide nõukogu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pärnu kolledž on spaa ja heaolu õppesuunaga tegelenud juba ligi viis aastat.
Seotud lood
Viimastel aastatel üle Eesti üheks
moearenduseks muutunud spaaprojektid on kõikjal soikumas. Siiski leidub aasta
eest tervisekeskust arendama asunud ettevõtjaid, kes tööd jätkavad.
Ida-Eesti sanatooriumide juhid kinnitavad,
et konkurents on läinud üsna karmiks ning seoses uute spaade kerkimisega
Narva-Jõesuusse ja Rakveresse väheneb peamiselt siseturistide hulk.
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.