Töötajate ümberõppega võiksid tegeleda ka tööandjad

Töötukassa prognoosib, et aasta lõpuks on Eestis koondatud üle nelja tuhande inimese. Selle aasta kaheksa kuuga on 128 ettevõtet palunud tööinspektsioonilt nõusolekut töölepingu kollektiivseks lõpetamiseks.

Kelle mure on tegeleda koondatutega? Inimene ei ole nagu amortiseerunud auto, mille viid metallipressi alla. Oluliseks muutub ümberõppe küsimus.

Ümberõppe sisuks ei saa enam olla ainult CV-de koostamine või motivatsioonikoolitused, vaid spetsiifiliste tööturuvajadusi arvesse võtvate oskuste õpetamine.

Miks mitte ei võiks selliste oskuste õpetamine toimuda peale kutseõppeasutuste ka mõnel puhul tööandjate juures?

Tähtajalised töölepingud, osaajaga töötamine jt ebatraditsioonilised töövormid annaksid selleks hea võimaluse. Krapsakamatel ümberõppijatel oleks võimalik tööandja juurde põhikohaga tööle jääda ning tööandjatel võimalus seeläbi tööjõu kvaliteeti tõsta. Riigil aga oleks suur huvi sedasorti töötute ümberõpet toetada. Näiteks Jarkko Tainio Varumeesteenindusest käis välja idee, et ettevõttel, kes on sunnitud töötajaid koondama, võiks olla võimalik pakkuda töötajatele osaliselt koondamisraha asemel ümberõpet.

Tööandjad võiksid ka edastada teineteisele infot vabaneva tööjõu kohta erialaliitude kaudu.

Regionaalset tööpuudust on võimalik osaliselt vähendada kaugtöökeskuste projektidega. Kaugtöö on töö tegemise viis, kus tööd, mida võiks teha ka tööandja rajatistes, tehakse alaliselt teises kohas. Selliste projektide üheks eesmärgiks on vähendada geograafilisi piiranguid töövõtjate ja -andjate vahel.