Koppel: riigi sekkumine võib olla ka kasumlik avantüür

Järgneb SEB privaatpanganduse osakonna strateegi Peeter Koppeli nägemus:

Sageli kuuleb signaale, justkui hakataks maksumaksja raha põhjatusse auku loopima või vähemalt viidaks riigi võlakoorem hirmuäratavalt tasemelt absurdseni. Kuigi filosoofilisel (ja moraalsel) tasandil on selliste väidetega raske mitte nõus olla, peab siiski mainima, et ajaloos on olnud ka edukaid ja riigi kui sellise jaoks kasumlikke sekkumisi ja päästeoperatsioone.

Näiteks 1998 tegi Hong Kongi monetaarpoliitika eest vastutav ametkond (HKMA) kohalikul aktsiaturul tugioste mahus 15 miljardit dollarit (USD). Tugioste hakati tegema siis, kui sealne peamine aktsiaindeks oli tasemel 6660. Hiljem tugiostudega soetatud aktsiad pakendati börsil kaubeldavaks fondiks (ETF) ning müüdi investoritele turuolukorraga võrreldes mõningase hinnaalandusega maha. Hang-Seng indeks oli fondi müügi alguseks kerkinud 14000 punktini. On äärmiselt tõenäoline, et Venemaa hiljutine tegevus riiklike reservide börsile paigutamisega seoses oli vähemalt osaliselt motiveeritud HKMA omaaegsest edust.

Hiina kasutas aastal 2004 60 miljardit dollarit selleks, et parandada kolme panga (ICBC, Bank of China, China Construction Bank) nutuseks kiskuvat olukorda. Tehing oli edukas, sest pärast pankade börsile viimist liikusid nende aktsiad selgelt tõususuunas. ICBCst on saanud oma 200 miljardi dollarini ulatuva turuväärtusega nüüdseks maailma teiseks suurim pank.

Kolmas vähemalt enam-vähem edukas päästeoperatsioon oli seotud Rootsi pankadega. 1992. aastal tekitati kõigi pankade taha riiklik garantii, mille tulemusena käidi (maksumaksja taskust) välja summa, mis oli võrdne nelja protsendiga riigi SKTst. Hiljem, kui riigi poolt omandatud kahtlase väärtusega varasid realiseerima hakati, selgus, et hinnalipikul on tõenäoliselt vaid 2% SKTst. Nüüdseks, kui absoluutne lõviosa omal ajal omandatud varadest on realiseeritud, on selgunud, et päästeoperatsioon oli n-ö nulliring. Seega operatsioon täitis vähemalt oma eesmärgi stabiliseerida pangandussüsteem ning ei toonud kaasa ka ebameeldivat hinnalipikut maksumaksale.

Kokkuvõttes võibki öelda, et 700 miljardit dollarit on müstiline summa, kuid see ei pruugi sugugi tähistada päästeoperatsiooni lõplikku n-ö kahju.