Taliga: valitsus rikub töötukassa investeeringutulude kallale minnes seadust

„Nad võivad seda tahta, aga see on täiesti ebaseaduslik. See on põhimõtteliselt vastuolus sotsiaalkindlustuse alustõdedega!“ ütles Taliga.

Töötukassa eelarve esimene versioon on koostanud arvestusega, et investeeringutulu võib järgmisel aastal ulatuda 130 miljoni kroonini.

Täna on seaduses kirjas, et töötukassa reserve haldab töötukassa ja investeeringutulu, mis reservi pealt teenitakse, laekub töötukassa eelarvesse. Seda seadusesätet tahetakse nüüd Taliga sõnul muuta ja kirjutada seadusesse sisse, et riik võib selle raha endale võtta. „See on täiesti meelevaldne. Selle ei ole muud põhjust, et riik on rahahädas ja otsib iga hinna eest, kust aga raha juurde saada,“ oli Taliga nördinud.

Valitsus püüab oma tegevust kaitstes väita, et see ongi tegelikult riigi raha. Taliga juhtis tähelepanu sellele, et kuigi see raha liigub läbi maksuameti, ei muutu see veel riigi rahaks. Pealegi on tegemist sihtotstarbeliste maksetega, mida saab kasutada ainult töötuskindlustuseks. Taliga seletas, et kui järgida loogikat, et see on seaduse alusel makstav raha ja selles mõttes riigi raha, siis riik on kehtestanud kohustuslikud kindlustused – ravikindlustuse ja töötuskindlustuse. „Neid kindlustusi pakuvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud. See ei ole riik!“ ütles Taliga lisades, et antud olukord näitab väga selgelt, et valitsus on meeleheitel ja püüab iga hinna eest jätta muljet, et eelarvega on kõik korras.

„Kui valitsus püüab väita, et vahet pole, üks riigi raha kõik, siis see näitab, kui pankrotis on selle riigi eelarvepoliitika,“ märkis Taliga.

Eelarvesse on tuludena sisse kirjutatud ka töötuskindlustusmakse määra tõus, eesmärgiga saada aastaks 2012 töötuskindlustuse reservidesse 6 miljardit krooni. Kui valitsuse unistus töötukassa investeeringutulu oma eelarvetuluks kuulutada täitub, ei takista Taliga sõnul mitte miski ka näiteks järgmisel valitsusel öelda, et mis see raha seal seisab, võtame ta riigi eelarvesse.

„Selline tegevus on põhimõtteliselt vastuoluline ja mis peamine – keelatud!“ ütles Taliga.

Pealegi pole Töötukassa nõukogu seda küsimust veel arutanudki. Ettepaneku tegemine töötuskindlustusemakse määra tõstmiseks on aga just Töötukassa nõukogu pärusmaa. Kui ettepanekut ei tule, ei ole riigil õigust omaalgatuslikult õigus maksemäära tõsta.

Mingit põhjust tõstmiseks Taliga aga ei näe. „Õigemini - neid põhjuseid lihtsalt ei ole, miks peaks täna tõstma töötuskindlustusmakse määra. Neid põhjuseid ei ole olemas,“ kinnitas Taliga.

Taliga märkis, et nii või teisiti ei saa valitsus otseselt töötuskindlustuse vahendeid kasutada. „Seda numbrit tahetakse suurendada kahel põhjusel – esiteks, nagu on välja tulnud nüüd valitsuse unistus panna töötuskindlustuse reservidele käpp peale ja saada sealt täiendavat investeeringutulu, millega lappida eelarve auke. Teiseks püütakse sellega näidata, et valitsussektori eelarve on tasakaalus,“ rääkis Taliga, kelle hinnangul on lubamatu, et oma tegevustega miinustesse kihutav valitsus kavatseb inimestelt ja ettevõtetelt nelja aasta perspektiivis miljardeid kroone ära võtta.

Töötukassa on oma eelarve esimese versiooni koostanud arvestusega, et investeeringutulu võib järgmisel aastal ulatuda 130 miljoni kroonini.