Eesti reitingule oluline järgmine eelarve

“Moody’se otsus Eestile omistatud krediidireitingu taseme ja väljavaate muutmata jätmise kohta annab tunnistust reitinguagentuuri hinnangust, et kuigi meie majanduses on alanud jahtumine, leevendavad järsu kohandumise kartust endiselt tugev ja suuresti välisomanduses olev pangandussektor, ERM II liikmelisus ning jätkuvalt konservatiivne eelarvepoliitika. Seetõttu on äärmiselt oluline saavutada kokkulepe 2009. aasta eelarve tasakaalu kohta,” kommenteeris Eesti Panga asepresident Andres Sutt.

Tänu valitsussektori tugevale bilansile ja mõistlikule eelarvepoliitikale, mis rõhutab kulutamise kõrval säästmise tähtsust, on valitsuse finantstugevus Moody’se hinnangul kõrge. Suurimat ohtu valitsuse laenuvõimele kujutavad majanduskasvu aeglustumine ja selle mõju finantssektorile ning maksebilansile.

“Moody’s usub Eesti majanduskasvu taastumist 2009. aastal ning leiab, et riigi majanduse kohandumine 2007. aasta keskpaigas alanud madalseisust ei pruugi eriti pikalt kesta ega võta üle kahe-kolme aasta,” kommenteeris Sutt. Ta lisas, et reitinguagentuur näeb riigi majanduse kohandumise peamise ohuna seda, kui inflatsiooni ja palgakasvu ei suudeta lähiajal kontrolli alla saada. “Kuigi majanduskasvu aeglustumine on vähendanud sisenõudlusest lähtuvat hinnasurvet ning võimaldanud omakorda välistasakaalul paraneda, on endiselt oluline mõõdukam palgakasv ning konkurentsivõime säilitamine,” rääkis Sutt.

Viimati andis reitinguagentuur Moody’s hinnangu Eesti reitingule 2007. aasta septembris, kinnitades selle tasemel A1 ning muutes reitingu väljavaate positiivsest stabiilseks. Standard Poor's andis oma viimase hinnangu Eesti reitingule käesoleva aasta jaanuaris, mil ta kinnitas Eesti riigireitingu tasemel A negatiivne. Reitinguagentuur Fitch kinnitas märtsis 2008 Eesti riigireitingu tasemel A negatiivne.