Ettevõtete innovatsioonivajadus vihastas Langi

Aripaev.ee küsis täna valitsuse pressikonverentsil justiitsministrilt, miks saneerimisseadust ette valmistades ei lisatud sinna punkti kohustuslikust investeeringust rakendusuuringutesse ning tootearendusse, sest viimastel aastatel on korduvalt räägitud, et ellujäämiseks tuleb Eesti ettevõtetel panustada innovatsiooni. Selliste investeeringute eestkõnelejaks on senini olnud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

"Ma ei saa küsimusest üldse aru! See on nii jabur, et ma jätan sellele vastamata!" röögatas Lang valitsuse pressikonverentsil.

Seepeale võttis peaminister Andrus Ansip kiiresti ohjad enda kätte, öeldes, et kuna võlausaldajad teavad, kuidas raha teha ja neil on raha, võlgnik aga mitte ning on paljas kui püksinööp, peaksid võlausaldajad saneerimise käigus teatud osast nõuetest loobuma.

Ansip andis seejuures mõista, et eestlaste ettevõtlusjulgus haihtub täielikult, kui võlausaldajad neile kui vampiiriparv peale lendavad. "Kui äri aga kunagi alustati, siis midagi ratsionaalset selles siiski oli," kaitses Ansip hätta sattunud ettevõtjaid.

Saneerimisseadus annab Ansipi sõnul võlausaldajaile senisest suurema kindluse, et asjast siiski asja saab. Kaitsekõne lõpetanud, viskas peaminister palli Langile tagasi: "Aga Lang oskab edasi paremini rääkida."

Lang lisas, et Eestis ei suuda võlausaldajad kokkuleppele jõuda ja seetõttu müüakse makseraskustesse sattunud ettevõte tükkhaaval laiali. Ta sõnas, et ettevõtjate olukorra parandamiseks tahab justiitsministeerium ka pankrotiseadust muuta. "Täna pole pankrotihalduritel eraldi koda ja nende tase pole just kõige kõrgem, selline koda oleks vaja tekitada," rääkis Lang.

"See on üldse kohatu idee, et seadusandja kirjutaks ette, kui palju peaks kulutama palkadeks ning kui palju teadus- ja arendustegevuseks. See sobis ühte teise ühiskondlikku korda," ütles Ansip võimaliku innovatsioonikohustuse teemal.

Saneerimismenetluse kohta märkis peaminister: "Jälgime rankingliste (edetabeleid - toim) ja üldiselt nähtub neist, et Eesti ettevõtte pankroti korral saab võlausaldaja väga aeglaselt ja suhteliselt vähe tagasi. See on viga ja seda tuleb parandada. Kui meie seaduseelnõu saab seaduseks, siis õnnestub ehk Eesti kohta tõsta.

Langi sõnul võeti saneerimisseaduse eeskujuks Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa ja Soome seadusandlus. Makseraskuste ohus ettevõte peab saneerimismenetluse käivitamiseks ise kohtu poole pöörduma. Kohus määrab saneerimisnõustaja, kes ütleb, kas ettevõtet on võimalik päästa või mitte.

"Ameerikas on olnud ka lennufirmasid saneerimisel ja nii on päästetud tuhandeid töökohti. Kui ettevõte läheks pankrotti, seisaks lennukid kuskil nurgas ja see olekski kõik," kommenteeris Lang.