Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe ütles
1990ndate lõpu majanduslangust praegusega võrreldes, et protsessid erinevad,
kuid nii era- kui äriklientide laenude teenindamisel on määrav raha
olemasolu.
"1998. aasta nn "rubla devalveerimisele" järgnenud majanduslangust ja toimunud protsesse ei saa võrrelda 2007.-2008. aasta majanduslangusega," arvas Rehe.
"Mõlemas kliendikategoorias, nii era- kui äriklientide puhul, on laenude jooksvas teenindamises erinevused, aga ka üks selge sarnasus - laenude teenindamine põhineb kassavool, olenemata, kas tegemist on leibkonna või ettevõtte kassavooga ehk cash is king," märkis Rehe vastuseks aripaev.ee kommentaaripalvele.
Rehe ütles, et ettevõtluslaenude teenindamisel tuleb arvestada ettevõtte orientatsiooniga sise- või välisturgudele ja konkurentsivõimelisust. Eraisikute laenude teenindamisel jälgivad pangad tööhõivet ja üldiste halduskulude nagu elektri, kütte, kommunaalmaksete jms kasvu dünaamikat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Ajalooliselt on ettevõtluslaenud suurema võimaliku riski all, kuna turud ja majandus mõjutavad otsesemalt laenude teeninduse jooksvat kvaliteeti," märkis Rehe.
Seotud lood
Hansapanga ettevõtete panganduse juhi
Artjom Sokolovi hinnangul pole 1990ndate lõpu majanduslangus praegusega
võrreldav, kuna toona kukkus ära vaid Vene turg.
Balti Investeeringute Grupi Pank ASi juht
Targo Raus ütles, et majanduslangusel on tagasimaksete
hilinemine ootuspärane ning tänu viivistele suurenevad ka BIGi
sissetulekud.
Eesti Panga andmetel tuli 80% poolaasta
lõpu laenuprovisjonidest ettevõtluslaenudest, sellest omakorda moodustasid 38%
kinnisvarasektorisse antud laenude provisjonid.
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.