Liikkanen: euro tõi stabiilsuse

Tuues viite praegu maailma finantsturgudel valitsevale olukorrale, ütles Liikkanen täna Eesti Pangas peetud loengul, et ilma ühisrahata oleks olukord Euroopas täna oluliselt hullem.

Soome kogemusest rääkides tõi Liikkanen välja, et ka Soomel aitas ühisraha kergemini üle elada 2000. aastal toimunud IT-mulli lõhkemine, arvestades, et Soome majandusest oli ebaproportsionaalselt suur osa seotud just IT-sektoriga. „Ilma eurota oleks šokk olnud oluliselt suurem,“ sõnas Liikkanen.

Millal Eesti liitub euroga ning kas see päästaks meie majanduse, president spekuleerida ei tahtnud. „See on küsimus rohkem teie riigi juhtidele,“ vastas Liikkanen täna diplomaatiliselt küsimusele, millal Eesti võiks liituda ühisrahaga ning kas see päästaks meie majanduse. „Oleme üks suur Euroopa Liidu pere ning seatud kriteeriumid kehtivad kõigile,“ märkis ta ainult.

Liikanen tunnistas hiljem Äripäevale, et mõistab hästi Eesti praegust olukorda, kuid ei soovi sekkuda meie siseasjadesse, eelistades mitte kommenteerida rahandusminister Ivari Padari eelmisel nädalal tehtud avaldust, nagu päästaks euro meie majanduse.

Liikkanen soovitas kõigil lugeda Maastrichti lepingut ja seal ära toodud euroga liitumise nõudeid. „Maastrichti kriteeriumid on tõesti head teejuhid, mitte ainult euroliiduga liitumiseks, vaid üleüldse rahapoliitika ajamiseks,“ sõnas Liikkanen, „need juhivad teid tõesti hästi.“

„Valuutakomitee suurim saavutus on olnud stabiilse rahanduskeskkonna saavutamine,“ sõnas Liikkanen loengul, „selle all pean ma silmas raha- ja valuutaturgudel praegu sisuliselt puuduvaid pingeid.“

Valdkonnad, kus ühisraha pole ootusi täitnud, on Liikkaneni sõnul USAst aeglasem majanduskasv, madalam tootlikkuse tase ja kõrge tööpuudus. „Kui konkurents oleks sama vaba kui USAs, võiks euroala SKP täna olla isegi kuni 12% kõrgem,“ arvas Liikkanen.