Herkel: Gruusia sündmuste juured on Tšetšeenias

Andres Herkel kirjutab:

Kas keegi mäletab, et täna on Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria väljakuulutamise päev? Kui küsin, siis järelikult mina mäletan. Aga laiem avalikkus seda vaevalt mäletab – nagu kipub meelest minema kogu Tšetšeenia riikluse tekitamise katse.

Tänaseks on Tšetšeenia Lääne infovälja jaoks koht, kus justkui toimus hiljuti midagi – jah, jube inimõiguste rikkumine oli – , aga nüüd on venelased asja ühe kohaliku pealiku abiga kontrolli alla võtnud ja midagi erilist ei olegi.

Tegelikult on praegu Georgias toimuv otseselt sellega seotud, mis toimus Tšetšeenias seitse-kaheksa aastat tagasi. Ulatuslik vägivald tsiviilelanike vastu, mis jäi karistuse ja adekvaatse reaktsioonita, on Venemaa tänaste arengute otsene põhjus. Muutunud on niipalju, et Georgia-vastase agressiooniga tõestab Venemaa valmisolekut rakendada sõjalisi meetmeid ka väljaspool oma rahvusvaheliselt tunnustatud piire.

Samuti on Venemaa vilistanud Euroopa Inimõiguste kohtu otsuste peale. Mitu aastat hiljem jõudis Euroopa kohus üheste järeldusteni, et vene võimud ja sõjavägi on elanike vastu rakendatud vägivallas süüdi.

Meenub siiski vähemalt üks hiljuti Läänest tulnud uudis, kus kõneldakse Tšetšeeniast. Nimelt pärast Venemaa poolt Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvuse tunnustamist arvas Ühendriikide president Bush, et nüüd tuleks taas kõnelda ka Tšetšeenia iseseisvusest. Vaevalt oli Bushil teadmata, kes on Ramzan Kadõrov ja kuidas ta armastab Vladimir Putinit. Küllap tegi Bush avalduse teadmisega, et see talletub signaalina tšetšeenide, aga ka teiste Venemaa rahvaste teadvuses.

Kindlasti pole Moskval kavas rahvaste enesemääramissoovile vastu tulla, kui see peaks juhtuma Venemaa enda piirides. Aga selleks, et sellised soovid üldse kunagi ei tekiks ei jää üle vist muud, kui režiimi haaret tugevdada. Seega on Venemaa asunud teele, kust tagasiteed on raske leida. Tõenäoliselt muutub režiim lähiajal ainult julmemaks ja riigisüsteem veel enam totalitaarseks.