Swedbanki aktsia suur langus sunnib panga
suuromanikke aru pärima, jätkab tänane Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet
pangandusteemat.
Swedbanki suurim omanik Sparbanksstiftelserna, millele kuulub 120 miljonit Swedbanki aktsiat ning sellega 23% aktsiakapitalist, tahab olukorra arutamiseks välja kutsuda panga nõukogu esimehe Carl-Eric Stalbergi.
Läinud aasta tipust on suuromaniku aktsiate väärtus langenud 31 miljardilt Rootsi kroonilt 13 miljardile. Vaid kolme kuuga on Swedbanki aktsia tagurdanud 40%.
„Me ei uskunud, et asjad nii halvaks lähevad. Oleks keegi mulle neli kuud tagasi öelnud, et aktsia hind kukub 105 Rootsi kroonile, ma poleks seda uskunud. See teeb muret,” ütles Sparbanksstiftelserna juht Ingrid Dahlberg Svenska Dagbladeti majandusuudiste portaalile E24.se
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ka teise suuromaniku Sparbankens Riksförbundi (9% Swedbanki aktsiakapitalist) äsja valitud uus juhatuse esimees Lennart Ohlstenius on murelik. Ma kavatsen uurida võimalusi erakorralise juhatuse koosoleku korraldamiseks, et arutada Swedbanki olukorda, ütles ta lehele. „Selge see, et oleme mures. Võimalik, et küsime panga juhtkonnalt täiendavaid selgitusi,” ütles ta.
Ingrid Dahlberg ütleb, et Sparbanksstiftelserna toetab Swedbanki tegevust Balti riikides ning ka panga juhtide prognoosi, et laenukahjumid tuleval aastal vähenevad. Seda erinevalt neist analüütikutest, kes näevad kahjumite järsku kasvu.
Eile tõrjus Swedbank analüütikute spekulatsioonid, et pank on lähiajal sunnitud korraldama uusemissiooni.
Ingrid Dahlberg ütles, et võimaliku uusemissiooni korral on Sparbanksstiftelserna valmis investeerima.
Seotud lood
Swedbank lükkas ümber analüütikute väited,
et pank vajab vähemalt 6-10 miljardi Rootsi krooni suurust kapitalisüsti,
millest kirjutas hommikul majandusuudiste portaal E24.se.
Swedbank teatas reedel, et kärbib Balti
piirkonna akumuleerunud boonuste reservi teises kvartalis 185 miljoni Rootsi
krooni võrra, mille võrra vähenevad ka personalikulud.
Analüütikute arvates tuleb Rootsi
Swedbankil korraldada uusemissioon ja aktsionäridelt vähemalt 6-10 miljardit
Rootsi krooni juurde küsida, et pank jälle kindla jalgealuse saaks.
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.