Soomes kaob kindlustuspettustega aastas 100-200 miljonit eurot

Soome Finantsteenuste Keskliidu kuriteoennetuse nõuniku Risto Karhuneni hinnangul on Soomes sajast kindlustusjuhtumist pettusega seotud 5–10. Karhuneni sõnul on sarnane olukord ka teistes Põhjamaades ja näiteks Suurbritannias.

„Selle kohta, kui suure summa meie oma tegevusega iga aasta päästame, eraldi infot ei ole. Eelmisel aastal tõime otsese võiduna välja 50-70 miljonit eurot. Sellele aga lisanduvad kaudsed kasud,“ märkis Karhunen.

Et kindlustuspettusi ennetada, on Soomes kindlustuslepingute sõlmimiseks seatud ranged reeglid, mõnd tehast kindlustades näiteks peab kindlustusfirma kontrollima ettevõtte finantsseisu. Olemas on ka must nimekiri inimestest, kes on kindlustuselt raha välja petnud või seda üritanud, ja andmebaas inimeste kahjunõuetest.

Eestis on säärane nõuete andmebaas liikluskindlustuse puhul, mis muudab sama probleemiga topelthüvitise saamise ebatõenäoliseks. „Võib ju proovida, aga ma ei usu, et on lihtne mitmelt kindlustajalt raha saada,“ ütles Eesti Liikluskindlustuse Fondi kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits. Kinnisvara jaoks tema sõnul aga registrit ei ole, siin aga muudab pettuse keeruliseks Eesti väiksus. Kahjusid käib üle vaatamas inspektor, erinevad kindlustusfirmad aga võivad kasutada üht ja sama inspektorit.

Kelmuse kindlakstegemisel ootab süüdlast rahatrahv või raskematel juhtudel ka vanglakaristus. Soomes on see paarist kuust mõne aastani, Eestis on maksimaalne vanglakaristus viis aastat.