Inspektsioon: rämpsvõlakirjade osakaal on portfellis väike

"Pean täpsustama, et see Äripäeva pealkiri on võibolla natuke üledramatiseeritud, jätab mulje, et pensionisüsteemis on mingid olulised probleemid. Finantsinspektsiooni juhatuse esimehena võin öelda, et pensionisüsteemis ei ole olulisi probleeme," sõnas Malmstein ETV hommikuprogrammis "Terevisioon".

Malmstein selgitas, et rämpsvõlakirjade näol räägitakse konkreetsest investeeringute klassist, nö võlakirjade all-liigist, kus on kõrgema tootluse ja kõrgema riskiga võlakirjad. "Seadusega ei ole kuidagi piiratud ega ka investeerimise hea tavaga ei ole piiratud riskide võtmist. See on aspekt, mida peab silmas pidama. Pensionifondide juhid ei ole tegelenud millegi tavatu ega seadusevastasega," kinnitas ta.

Malmsteini sõnul tuleb vaadata kogu portfelli investeeringuid tervikuna ning arvestada, milliste riskidega haldurid ja lõppkokkuvõttes fondiosanikud silmitsi on. Tema väitel on suurenenud tegelikult tururisk, mitte rämpsvõlakirjade risk, mille osakaal on portfellis väga väike. "Seadus lubab fondidel investeerida 10% mitte noteeritud võlakirjadesse. Kuigi börsil võivad olla ka noteeritud nn rämpsvõlakirjad. Kindlasti peab vaatama kogu portfelli ja mitte tagantjärgi süüdistama fondijuhti," möönis ta.

Malmstein ütles, et suurem risk on hoopis tururisk, mis on viimasel aastal realiseerunud, kui konkreetsest instrumendist tulenev risk. "Näiteks aktsiad, mis on natuke agressiivsemate pensionifondide osakaalust kas siis 25 või 50 protsenti, siis aktsiaturud kogu maailmas ja ka Ida-Euroopas ja Baltikumis on oluliselt langenud ja nende investeeringute väärtus on oluliselt langenud," rääkis ta.

Äripäeva toimetaja Raivo Sormunen nentis, et rämpsvõlakirjade osakaal on kogu investeeringuteportfellis umbes 4%, mis ei ole märkimisväärselt suur osa. Tema sõnul on aga oluline jagada investoritele ja pensionikogujatele infot investeeringute sisu kohta. "Mööname, et 400 miljonit on investeeritud rämpsvõlakirjadesse. Kõik on suhteline, see 400 miljoni kroonine summa on suur," lisas ta.

Lõpetuseks kutsus Malmstein inimesi rahu säilitama ning teadlikkust ja finantsharidust täiendama, et oma investeeringute ja fondide valikul mõistlikumalt käituda. Äripäeva nn uudispomm võib tema hinnangul inimestes pigem suuremat segadust tekitada, kui neile tarkust juurde anda.