Faktum-Ariko: pooled Eesti elanikud ei jõua tarkvara osta

Uuringus küsitleti 680 14-74 aastast arvutikasutajat. „Tulemused näitasid, et kehtiv litsents pole oluline, oluline on kasutusmugavus. See annab märku, et kui muuta illegaalse tarkvara kasutamine ebamugavaks, soositakse raha kulutamist. Enamikule on ka soodne hind oluline. Suurema sissetulekuga inimesed pidasid hinda vähem oluliseks,“ tõi Paalandi välja uuringus silma hakanud üldtendentse.

77% vastanutest pidas oluliseks mugavust, 65% lihtsat uuendamist, 63% soodsat hinda. Vähem oluline oli emakeelsus. Tervelt viiendik ei pea litsentsi oluliseks. 47% vastanutest tunnistas, et vajalike programmide litsentsid maksavad rohkem, kui nad maksta jõuavad. Kõige sagemini, 265 juhtudest, tunnistati piraatarvutimängude kasutamist.

BSA Eesti esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste sõnas, et mõnikord kasutajad ei tea, mida nad vajavad. „Ei kasutata pooli funktsioone, mida programm pakub, ei osata midagi teha, kuid ühe ja sama toote erinevad variandid mõjutavad oluliselt litsentsi hinda. Igaüks tahab kallist autot, kuid on ka odavaimad autosid ja tuleb hinnata olukorda,“ näitlikustas ta olukorda, „öeldakse, et tarkvara on kallis, aga samas lastakse paigaldada piraatkoopia. Seda ei saa õigustada, ei pea olema kõige-kõige, vaid võib olla midagi lihtsamat.“

Paalandi sõnul tunnistasid pooled vastanutest, et kehtiva litsentsi õiguse kontrollime on nende jaoks keeruline, samas enamus väitis, et teavad, kas programmid omavad kasutusõigust või mitte.

Piraatlusesse suhtuvad leebemalt noored ja eriti noormehed. „Suhtumine piraatlusesse on leebelt tauniv. 72% kasutajatest leiavad, et selle eest peaks vastutama levitaja, litsentside puudumist taunib 66%. Siin on käärid. Kontrollima peaks ja tarkvarapiraatlus on paha, aga kui karistama peaks teisi, ei ole see mõistlikus seoses. Paljud Eesti elanikud ei ole kursis, et seadus lubab karistada kasutajaid,“ lisas Paalandi.

Paalandi isikliku hinnangu kohaselt on olulisim üldine suhtumine ja hoiakud, mida tuleb muuta.

„Võitlus tarkvarapiraatlusega on pikk protsess, mis annab tulemusi alles 5-10 aastaga. Tuleb tõsta ettevõtete teadlikkust, ei tasu taluda isegi mitte kodukasutajate piraatlust,“ lisas Uduste.