Miks alkohol paneb rumalusi tegema

Ajakirjas Journal of Neuroscience avaldatud uurimus näitab, miks on alkoholi tarbinud inimesed valmis rohkem riskeerima. Tegemist on esimese uurimusega, mis analüüsib alkoholi mõju aju võimele ohtu tunnetada, kirjutas The Telegraph.

USA teadlaste Jodi Gilmani ja Daniel Hommeri läbiviidud uuringus osalesid terved noored inimesed, kes tarvitasid alkoholi peamiselt seltskondlikel üritustel. Aju uuriti funktsionaalse magnetresonantstomograafia abil ning jälgiti alkoholi tarbimise tagajärjel toimuvaid muutusi emotsioone töötlevates aju piirkondades.

Kahe 4-minutilise perioodi jooksul süstiti osalejate verre alkoholi või soolalahust ning näidati pilte inimestest, kelle näol oli hirmunud ilme. Platseebot saanud katsealustel tekitasid hirmunud näod ajus spetsiifilistes hirmu- ja ohuvältimise piirkondades suurenenud aktiivsust. Alkoholi saanud osalejatel nendes piirkondades suuremat aktiivsust ei täheldatud, mis näitab, et nad ei suutnud tajuda ohtu.

Lisaks aktiveeris alkohol ajus piirkonna, mis on seotud premeerimistundega – selle süsteemi aktiveerimisvõime on teadaolevalt kõigi sõltuvust tekitavate ainete ühisjoon.

"Selle uurimuse mõte seisneb nähtuses, mille kohaselt ei suuda ohtu hindavad ajupiirkonnad peale alkoholitarbimist teha vahet ohtlikul ja ohutul olukorral,” kommenteeris Chicago meditsiiniülikooli professor Marina Wolf. „Ühest küljes võib suurem julgus lihtsustada peol uute inimestega tutvuste sõlmimist. Teisest küljest ei pruugi aga õnnestuda tüli või kaklust vältida.”

"Kuna uurimus näitas, et selline efekt tuleb tavalistest vabatahtlikest inimestest katsealustel esile alkoholi mõju tõttu spetsiifilistele ajupiirkondadele, on inimestel raskem väita, et neid alkohol rumalusi tegema ei pane,” ütles Wolf.