IMF: Eesti raske maandumise risk on kasvanud

Kasv Euroopas aeglustub aastatel 2008-2009 märkimisväärselt, seisab aruandes.

Euroopas peegeldub muu seas ka üleilmne nõrk majanduskasv, kasvavad toorainehinnad ning kitsikused rahaturgudel. Samuti on Euroopas hoogustunud inflatsioon, mida on vedanud toiduainete ja kütuste hinnad. Euroopa riikide poliitikuid ootavad nüüd uued väljakutsed inimeste usalduse taastamisel finantssüsteemidesse.

Eesti ja Läti kohta seisab ülevaates eraldi, et majanduskasv neis kahes riigis aeglustus 2007. aastal ning langema hakkasid ka kinnisvara hinnad, kui riigis tegutsevad välismaised pangad karmistasid tingimusi laenude andmisel.

Veel seisab ülevaates, et avaliku sektori ehk ametnike palkade ohjamine peaks aitama taltsutada erasektori palgakasvu. Eriti kehtib see Bulgaaria, Eesti, Läti ja Rumeenia kohta. Kuna tsükkel on mitmes riigis pöördunud, siis nüüd on mure majanduste ülekuumenemise pärast vahetunud murega nende tasakaalutuspunktide pärast, mis tekkisid kõrge majanduskasvu perioodil. Risk raskeks maandumiseks on kasvanud ja suurema tasakaalutusega riigid on aruande põhjal eriti haavatavad.

Riigijuhid peavad sellises olukorras olema valmis kiireteks reformideks, mis tõstavad kiiresti tootlikkust.

Balti riikide kohta seisab aruandes veel, et siinne heaolu sõltub suuresti Rootsi pankadest. Rootsi annab 85% protsenti Balti riikide välislaenudest. Pangandussüsteemid, mis sõltuvad suuresti emapankade välismaistest laenudest ning mis toetavad väljalaenatava raha kasvu, võivad väga äkki sattuda hätta, kui välismaised pangad otsutavad laenukraanid kinni keerata. Selline sõltumine muudab riigid väga kergelt haavatavaks. Kui laenukasv peaks ajutiselt 10 protsendipunkti võrra vähenema, siis langeks SKP reaalkasv aastaga Eestis ja Rumeenias märkimisväärselt. Neis kahes riigis on laenukasv olnud suurim uues Euroopas alates 1990. aastate keskpaigast, seisab aruandes. Vaata ingliskeelset täispikka aruannet siin!