- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,15%313,81
- OMX Riga−0,29%893,51
- OMX Tallinn−0,25%2 071,18
- OMX Vilnius0,26%1 377,25
- S&P 500−0,27%6 606,49
- DOW 30−0,44%46 021,43
- Nasdaq −0,28%22 090,69
- FTSE 100−0,33%10 030
- Nikkei 225−3,38%53 372,53
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%96,76
- OMX Baltic−0,15%313,81
- OMX Riga−0,29%893,51
- OMX Tallinn−0,25%2 071,18
- OMX Vilnius0,26%1 377,25
- S&P 500−0,27%6 606,49
- DOW 30−0,44%46 021,43
- Nasdaq −0,28%22 090,69
- FTSE 100−0,33%10 030
- Nikkei 225−3,38%53 372,53
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%96,76
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millest toota elektrit – Prantsuse, Soome või Taani eeskuju?
Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi
energeetika asekantsler Einari Kisel tutvustas täna Tallinna Tehnikaülikooli
aulas toimunud energiafoorumil alapealkirjaga „Elektritootmise valikud Eestis“
võimalikke stsenaariume Eesti energiavajaduse rahuldamiseks.
Prantsusmaa variant – pikemas perspektiivis kasutatakse Eestis 1200 MW tuumaenergiat. Kuni sinnamaani aga põlevkivi või importenergiat, tuulikute võimsus oleks sellises stsenaariumis 250 MW. Stsenaariumi tugevus: elektri hind prognoositav. Miinus: elluviimise aeg pikk – tuumajaama rajamiseks kulub 15 aastat.
Taani näide – Eestisse rajataks suuremahulised tuulikud, mis tasakaalustatakse gaasiturbiinidega. Põlevkiviplokkide kasutamine jääks suhteliselt tagasihoidlikuks. Stsenaariumi tugevus: väike sõltuvus CO2 kvoodi hinnast, kuid tuulikud koos gaasiturbiinidega toovad kõrge elektri hinna.
Soome näide – kasutatakse palju erinevaid tootmisvõimalusi – põlevkivi, tuulikuid, gaasiturbiine ning kuni 400MW võimsusega tuumajaama. Stsenaariumi tugevus: energiaportfelli mitmekesisus, mis parandab ka tootjate omavahelist konkurentsi. Probleem, et tuumajaama valmimine võtab kaua aega. Enne seda oleks elektri hind CO2 kvoodi tõttu suhteliselt kõrge. Samuti ei ole veel neljanda põlvkonna reaktoreid.
Neljas stsenaarium – sama mis Soome stsenaarium, kuid ehitatakse juurde ka 400 MW kivisöejaam. Oleks taas mitmekesine portfell, kuid miinuseks taas, et jaama valmimiseni on elektri hind kõrge. Pluss – tõenäoliselt valmib CO2 püüdmise tehnoloogia varem.
Viimane stsenaarium on seotud suuremahulise elektritootmisega põlevkivist – kuni 1200 MW ulatuses. Investeerida on vaja vähe, kuid elektri hind oleks tulenevalt CO2 kvoodi hinnast kõrge. Ka keskkonnamõju kõrge.
Teoreetiliselt võib veel rajada ka palju gaasiturbiine reserviks ja kogu elekter importida. Kui importida ei saa, siis toota ise. Hind oleks aga sellisel juhul prognoosimatu ning varustuskindlus küsitav. Samuti mõjutaks selline lahendus oluliselt Eesti väliskaubandusbilanssi.
Seotud lood
Erakond Eestimaa Rohelised (EER) on
hämmastunud riigikogu pidulikul avaistungil riigikogu esimees Ene Ergma peetud
kõnest. Rõhutades energeetikaküsimuste olulisust, pikkis ettekandja ühtäkki oma
kõnesse arusaama, nagu oleks tuumaenergeetika kasutamine tunnuseks riigi
arukusest.
Täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas
toimunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiafoorumil
alapealkirjaga „Elektritootmise valikud Eestis“ ütles minister Juhan Parts
avakõnes, et kindlasti ei peaks Eesti olema ühe elektrijaama riik.
Täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas
toimunud energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ arutasid erakondade
esindajad kolmel teemal: millistel tingimustel võiks Eestisse rajada tuumajaama,
kas Eestile on vaja põlevkivist elektritootmist, kuidas tuleks arendada
tuumaelektri toomist.
Täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas
toimunud energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ arutasid huvigruppide
esindajad kolmel teemal: millistel tingimustel võiks Eestisse rajada tuumajaama,
kas Eestile on vaja põlevkivist elektritootmist, kuidas tuleks arendada
tuumaelektri tootmist.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
- ST
Võlakirju saab märkida 27. märtsini
- ST
Võlakirju saab märkida 27. märtsini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kahtlased arengud teevad hulgimüüjad ettevaatlikuks
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele