Ütlemisi tänasest, 19. märtsi pressist
„Sellist kontrollimatut sõimu nagu meil Eestis mujal Euroopas ei leia,“ ettevõtja Vjatšeslav Leedo nõuab solvate kommentaaride eest Delfilt poolt miljonit, Äripäev.
„Praegune kaubavahetus Venemaaga on justkui üle rindejoone kauplemine,“ Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi, Äripäev.
„Me ei oota kelleltki abi ega looda suhete normaliseerumisele Venemaaga. Kaubavahetuse taastamiseks ei astu ei Venemaa ega Eesti mingeid samme,“ Paldiski Põhjasadama juht Robert Antropov, Äripäev.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Kui linn müüb poolsada korterit poole miljoniga, siis on ka mõistetav, et linnaeelarve täitmiseks tõsteti maamaksu,“ Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer, Äripäev.
„Praegu võib öelda, et enamik inimesi kasutab arvutit nagu Viik ja Marvet aastal 1998,“ tehnokratt Peeter Marvet, Äripäev.
„Mulle tundub, et minister [Maret Maripuu – toim] ise ka natuke häbeneb praegust olukorda,“ Reformierakonna äriaseesimees Meelis Atonen sellest, et minister ei informeerinud uue nõuniku ametisse võtmisest, Postimees.
„Pätid jooksid poodidele tormi, kalkulaatorid näpus, et varastatava väärtus üle 1000 krooni ei kasvaks,“ väljavõte Postimehe uudisest.
„Targem annab järele,“ kolumnist Mihkel Muti meelest võiks just kunstirahvas olla see targem pool vabadussamba riius, Postimees.
„Kui Greenpeace’i aktivistid olid roninud Olkiluoto tuumajaama ehitava kraana otsa ja end sinna aheldanud, kogunes politseisalk kraana alla. Ühine otsus oli lihtne ja soomelik: küll nad lõpuks ikka alla tulevad. Ja tulidki,“ EPLi teadustoimetaja Tiit Kändler.
„November võiks olla see kuu, kui ma materjalidega ühele poole saan,“ üks Villu Reiljani kaitsjaid vandeadvokaat Aivar Pilv loeb süüdistust pikalt ja põhjalikult, EPL.
Seotud lood
Reformierakonna liikme ja Tavidi nõukogu
liikme Meelis Atoneni sõnul pole ärimeeste ja riigikogu liikmete asi uurida
kellegi teise sissetulekuid.
Rahvaliidu tipp-poliitiku, praeguse
riigikogu liikme Villu Reiljani teadmata päritoluga sularaha liikus ärimees
Andres Sarri taskusse, selgus prokuratuuri määrusest.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.