Majaomanik härra Eesti oma veekraani kinni ei keera

Energiadebati taustal oleks paslik meenutada, et Eesti energiamajanduse pikaajaline prioriteet peab olema vähendada energia tarbimist. Sama oluline kui energiaallikate probleem on küsimus, kuidas saada hakkama vähema energiaga. Millisest sektorist leiame suurima kokkuhoiupotentsiaali? Kuidas motiveerida kodutarbijaid ja ettevõtteid tegema kulukat investeeringut, mis ennast alles aastate jooksul tagasi teenib?

TTÜ analüüsi andmeil on Eesti energiasäästupotentsiaal ligi kolmandik praegu tarbitavast energiast. Kõige tulemuslikum oleks alustada hoonetele kuluvast energiast, sest neile kulutavad kodumajapidamised, äri- ja avalik sektor 40 protsenti kütuste ja energia lõpptarbimisest. Hoonete energiatarbimises on esimesel kohal küte.

Meedias on räägitud uudsest passiivmajade kontseptsioonist. Sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku muuta alates 2011. aastast ehitatavatele hoonetele üldkehtivaks passiivmajade nõuded. Passiivmaja energiakulu piir on 15 kWh. See on pea 15 korda väiksem olemasolevate hoonete keskmisest Eestis, 220 kWh.

Passiivmaja kütteks piisab sissejuhitava õhu soojendamisest. Võtmesõnad on väga hea soojustus ja õhutihedus. Nimelt on hoone välisseinad, katus ja vundament ümbritsetud 30-50 cm isolatsioonimaterjaliga. Passiivmaja ehitusel lisandub kulu kuni 10 protsenti, renoveeritaval hoonel mõnevõrra enam.

Hoonete energiasääst ja iseäranis passiivmaja idee rakendus on ühtviisi oluline nii jõukamatele kui ka madalamates tuludetsiilides paiknevatele leibkondadele.

Viimastele on see ehk isegi olulisem. Kütte- ja elektriarved kasvavad lähiaastatel hüppeliselt. Seetõttu tähtis, et arved kontrolli all oleks ja energiat raisku ei läheks. Riik võib selleks kasutada CO2 oksjonist laekuvat tulu.

Euroopa Komisjoni taastuvenergiadirektiiv seab nõude, et nii kavandatavate kui ka renoveeritavate hoonete soojendamiseks või jahutamiseks kasutataks taastuvaid energiaallikaid. Ainus võimalus on järgida passiivmajade nõudeid.

Eesti hoonetes on ulatuslik energiasäästupotentsiaal. Enne uute elektritootmisvõimsuste rajamist peaks kaaluma, kas poleks otstarbekam lõpetada energia raiskamine. Seni käitub Eesti majaomanikuna, kes lekkivat toru ei paranda, vaid keerab vett kraanist juurde.