Rootsis avastati jultunud skeem, kuidas
kurjategijad olid väga lähedal, et Swedbanki miljonite võrra vaesemaks teha.
Stockholmi lähedal asuva pangakontori töötaja arvuti oli pandud kaugjuhtimise abil kurjategijate heaks tööle, kirjutas Helsingin Sanomat. Seitse kahtlustatavat meest vahistati politsei teatel sel nädalal, kuigi tegu oli toime pandud juba augustis. Mehed pole oma süüd tunnistanud.
Pangakontorisse murti eelmise aasta augustis sisse. Häiresüsteem tööle ei hakanud, pangast ei olnud ka midagi varastatud. Kuu lõpus avastas pangatöötaja enda laua alt tundmatud seadmed. Tundmatuid “lisasid” oma töökohal märkas ta siis, kui nägi hiire kursorit ekraanil liikumas, ilma et ta ise oleks seda parajasti kasutanud. Seepeale uuris ta oma töölauda ja arvutit lähemalt ning üleliigseid arvutiga ühendatud asjandusi nähes tõmbas kiirelt masinal juhtme stepslist välja. Töötaja arvuti oli olnud röövlite käsutuses iga päev, kui ta selle hommikul tööle saabudes sisse lülitas.
"Mehed olid tõeliselt suure hulga raha saamisele väga, väga lähedal. Voolu katkestamine tõkestas viimasel hetkel võimalikud ülekanded,” rääkis politsei esindaja Christer Nordström. Politsei on kahtlustatavailt konfiskeerinud arvuteid ja muid esemeid ning avastanud ka plaani teha samasugune üritus ühes teises pangakontoris.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ajalehe küsitletud andmeturbespetsialistid olid kurjategijate taolisest tegevusest üsna üllatunud. “Ma pole kunagi kogenud, et keegi oleks panka sisse murdes paigaldanud kaugjuhtimisseadmed,” ütles Per Hellqvist Symantecist.
Seotud lood
Suurbritannias ründasid röövlid
juveelipoodi ja said vägagi kopsaka saagi osaliseks. Nimelt on varastatud saagi
väärtuseks ligi 230 miljonit krooni.
Interneti suhtluskeskkonnad Facebook
või Orkut sisaldavad nii palju infot inimeste isiku kohta, et need andmed on
hakanud paeluma organiseeritud küberkuritegevust.
Leningradi oblastis tõstsid tundmatuks
jäänud röövlid laupäeva öösel veoautost juhi välja ja sõitsid 20 tonni
maapähklitega minema.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.