Mati Kaal: toetuseta võiksime uksele panna sildi „Loomaaed-muuseum“

„Meie kollektsioon on tegelikult väga huvitav ja loomaaeda on turismi jaoks vähe kasutatud. Sellel on ka põhjus, millest on juba palju räägitud. Kui 24 aastat tagasi ajutiselt Vene sõjaväe ladudesse kolisime, arvasime, et saame loomaaia 10-15 aastaga valmis ehitatud. Nüüd aga saab täis juba 25 aastat,“ rääkis Mati Kaal.

Tema sõnul on praegu loomaaia lagunemiskiirus suurem kui olukorra parandamiseks tehtud pingutuste valmimistempo. Seega oleks viimane aeg renoveerimine tõsiselt kätte võtta.

„Meie arengukavas on kirjas, et vajame renoveerimiseks aastani 2012 igal aastal 100 miljonit krooni. Tallinna linn loomaaia omanikuna on kava kinnitanud ja meid ka päris hästi aidanud, riigi osa aga on jäänud väga väikseks,“ rääkis Mati Kaal.

Kaalu sõnul oleks loomulik, kui riik loomaaeda rohkem toetaks, kuna väikeses riigis ei ole rohkemate loomaaedade pidamine mõttekas ja seega on asutus oluline ka riigile, mitte vaid linnale.

„2002. aastal istusid linnavõimu ja kolme ministeeriumi – kultuuri-, haridus- ja keskkonnaministeeriumi – esindajad koos ja arutasid loomaaia rahastamise küsimust. Siis otsustas riik meile anda igal aastal sama palju kui linn. Riigi osa aga on ära vajunud,“ märkis Kaal, kelle sõnul on oluline, et kõik asjaosalised koos aktiivselt ka Euroopa Liidust finantseerimisabi otsiksid.

Samuti leiab Kaal, et loomaaiale võiksid õla alla panna ka ettevõtted, nagu seda Lääne-Euroopas ja Ameerikas tehakse.

„Kui kõik 2012. aastaks plaanipäraselt läheb, saab paigalpuksimine läbi. Selleks ajaks peaksime suutma loomadele pakkuda loomväärseid elamistingimusi ja külastajatele korralikku ajaviidet,“ märkis Kaal, lisades, et vastasel korral võiks uksele panna sildi „Loomaaed-muuseum“.

Ühe uudse võimalusena näeb Kaal e-loomaaeda. „Külastajad võiksid oma süle- või pihuarvutiga loomaaias käia ja meie kodulehelt valida keele, milles infot saada,“ tõi ta näite. Samuti plaanitakse loomaaeda loodusharidus- ja konverentsikeskust.