Eesti võib saada Euroopa Komisjonilt karistada

Euroopa Komisjon algatas täna rikkumismenetlused lisaks Eestile ka Belgia, Kreeka, Luksemburgi, Läti, Malta, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Slovakkia, Sloveenia ja Ungari suhtes, kuna need riigid jätsid 30. juuniks 2007 esitamata riikliku energiatõhususe tegevuskava, nagu on ette nähtud energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid käsitleva direktiiviga. Tegevuskavades tuleb esitada riiklikud strateegiad 9% energiasäästu eesmärgi saavutamiseks 2016. aasta lõpuks ja ka teave selle kohta, kuidas liikmesriigid kohaldavad direktiivi mõningaid muid sätteid.

„Riiklikud energiatõhususe tegevuskavad näitavad liikmesriikide pühendumust kõige puhtama, odavama ja turvalisema energia kasutamisele – see on energia, mille me jätame kasutamata. Olen äärmiselt pettunud selle üle, et 12 liikmesriiki ei ole oma tegevuskava veel esitanud,” ütles volinik Piebalgs.

Energiatõhususe direktiivi eesmärk on edendada energia lõpptarbimise tõhususe kuluefektiivset parandamist liikmesriikides. Direktiivi nõuetekohasel rakendamisel peaks olema võimalik luua vajalikud tingimused energiateenuste turu arenguks ja edendamiseks ning muude energiatõhususe parandamise meetmete pakkumiseks lõppkasutajatele. Samuti aitab direktiivi rakendamine kaasa energia varustuskindluse, konkurentsivõime ja säästva arengu tagamisele.

Kuigi komisjonil on andmeid, et mitu liikmesriiki on oma riikliku energiatõhususe tegevuskava koostamisel üsna kaugele jõudnud, on ta 30. juuni tähtpäeva ületamise tõttu sunnitud algatama õiguslikud meetmed.

Euroopa Liit seisab silmitsi enneolematute energiaprobleemidega, mis tulenevad kliimamuutustest, suurenenud impordisõltuvusest ja fossiilkütuste ülemaailmsete varudega seotud muredest. Hinnangute kohaselt tarbitakse Euroopa Liidus umbes 20% rohkem energiat, kui on majanduslikult põhjendatud. 2007. aasta märtsis rõhutasid Euroopa riigipead 20% energiasäästu eesmärgi saavutamise tähtsust 2020. aastaks, nagu näeb ette komisjoni energiatõhususe tegevuskava.