Kaks nädalat tagasi lebas Tallinna ühe
popima ööklubi Amigo turvaruumi põrandal kaks meest, käed seljal raudus. Ümber
turvamehed, kes maaslamajaid pool tundi jalgade, kanna, rusikate, küünarnukkide
ja lõpuks taskulambiga peksid.
Veel eile olid jõhkardid veendunud, et neil õnnestus valvekaamera video hävitada, kuid ... nad eksisid, kirjutas Postimees.
Viru hotellist Postimehe kätte sattunud salvestuse annab ajaleht üle politseile ja prokurörile, kes on videolinti 14. septembri öösel turvaruumis juhtunuga korduvalt klubist nõudmas käinud, ent jäänud tühjade pihkudega, sest ametlikult seda salvestust ei eksisteeri.
"Neil tekkis ööklubis turvatöötajatega suuline konflikt, mis kasvas üle rüseluseks ja minu kliente rünnati. Mis oli täpselt sõneluse käivitaja, nad tagantjärele enam ei mäleta," rääkis ohvrite esindaja, büroo Seppik Sirel advokaat Aleksander Vares.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaks pealt 30ndates eluaastates sõpra, edukate väikefirmade juhid ja lihtsad pereisad pääsesid ööklubi turvaruumist, kuhu nad olid viidud kell 3.19, Põhja ringkonnaprokuratuuri andmetel kella 4.15 paiku ning seda vaid tänu politseinikele, kelle mehed suutsid paar minutit varem kambrist mobiiliga appi kutsuda.
Seotud lood
Café Amigo on edastanud kõik enda käsutuses
olevad 14. septembri juhtunuga seotud info ja materjalid politseile. Samas Café
Amigo ega Sokos Hotel Viru juhtkond pole siiani ööklubis toimunud kahe ärimehe
peksu videolinti näinud.
Mõni päev pärast ööklubi Amigo
peksmisskandaali puhkemist võttis Ekspressiga ühendust tundmatuks jääda sooviv,
ent jutu järgi piisavalt pädev noor mees ning vihjas, et kogu selle võika, ent
samas mitte just enneolematu loo puhus suureks skandaaliks turvafirma Falck
(tänase nimega G4S).
Sokos Hotel Viru tegevjuhi Outi Välimäki
sõnul tellib Sokos Hotel Viru oma turvalisuse tõstmiseks kogu turvasüsteeme
hõlmava auditi.
Ajakirjanduses Amigo-Kaidoks ristitud
skandaalse ööklubi vahetuseülem andis endast politseile laupäeval ise märku,
sest uurijad olid tema otsimisel sattunud valejälgedele.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.