Arco Vara tegevjuht Viljar Arakasse sõnul
tuleb kinnisvarasektoris nüüd järjest kaugemale lennata.
"Häda on selles, et hästi ei tunne seda piirkonda. Loomulikult tuleb Eestist järjest kaugemale lennata. Esimese hooga lendasid arendajad Sofiasse ja eks sealt tuleb nüüd ka järjest kaugemale lennata," kommenteeris Arakas tänast uudist, et 24 Eesti erainvestorit plaanivad Aserbaidžaani kinnisvarasse investeerida üle veerand miljardi eesti krooni.
"Kahjuks börsiettevõttena ei saa me oma tegemisi kommenteerida," märkis Arakas küsimuse peale, kas Arco Varal võiks olla plaanis Aserbaidžaanis kinnisvara arendada.
24 erainvestorist üks on suurärimees Hans H Luik, kelle investeeringud ulatuvad 50 miljoni krooni kanti. "Ei oska arvata, kes teised võivad olla, ei julge pakkuda ka," kommenteeris Arakas ning lisas omaltpoolt, et soovib kõigile investoritele igatahes, kes Aserbaidžaani investeerivad, palju edu ja jõudu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõtja Hans H. Luik investeeris juulis kopsaka summa GILD investeerimispanga kaudu Aserbaidžaani.
Tegu on Bakuu jõukatele rajatava elamurajooni maa ostuga Kaspia mere kaldal.
Krundi kõrval asub valitsustegelaste eliidi suvituspiirkond. Küsimusele, kas süda on kauge investeeringu pärast rahulik, vastas Luik, et muretseb põhiliselt siis, kui on oht tõus maha magada.
Seotud lood
Täna kohtunud majandusminister Juhan Parts
ja Aserbaidžaani majandusarengu minister Heydar Babayev tõdesid
Eesti-Aserbaidžaani ärifoorumil, et hoolimata senisest tagasihoidlikust
koostööst on mõlemad riigid huvitatud majandussuhete tihendamisest.
GILD Bankersi Partneri ja ettevõtete
rahanduse juhi Lauri Isotamme sõnul pole investeering Aserbaidžaani riskivaba,
tema sõnul on 24 Eesti investorit riskidest ka teadlikud.
24 Eesti erainvestorit on võtnud ette
kolm kuni viis aastat kestva investeerimisprojekti 30 kilomeetri kaugusel Bakuu
kesklinnast, mille käigus investeeritakse üle veerand miljardi krooni.
Ettevõtja Hans H. Luik investeeris juulis
kopsaka summa GILD investeerimispanga kaudu Aserbaidžaani.
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.