Süljeproov aitab vähile varakult jälile jõuda

Vabatahtlike, kel ei lastud magada 28 tundi ja rohkem, süljest leiti eriti kõrges koguses amülaasi. Kui inimesed olid saanud öösel korralikult magada, langes ensüümi tase tagasi normi, kirjutas Popular Science.

Shaw sõnul läheb veel mõni aasta, et määrata süljes need vajalikud markerid, mille abil saaks välja töötada välitingimustesse sobiva süljetesti.

Aastaks 2011 loodavad arstid jõuda selleni, et valutu süljeproov asendab mõned analüüsid, mille jaoks praegu on veel vaja verd võtta. Suure süljeuuringute programmi raames, millele on eraldatud 12 miljonit dollarit (136 miljonit krooni), on seni kindlaks tehtud 1166 süljes leiduvat valku, nende hulgas viis, mis annavad märku huulevähist.

Samuti on leitud süljest valke, mis on omased vaid rinnavähi või autoimmuunhaiguse Sjögreni sündroomi põdejaile. Nüüd käivad emakakaelavähi ja süljes leiduvate valkude seoste uuringud.

Kui sellised süljeproovid jõuavad meditsiini tavapraktikasse, on arstidel võimalik vähile varem jälile saada. Patsientide jaoks meeldivam pool on see, et vereprooviga kaasnevad nõelatorked jäävad ära

Igemehaigus võib suus olla aastaid, andmata endast märku. Kuid hiljem ilmnevad tagajärjed - paistes igemed, hammaste lagunemine või väljalangemine. Nüüd on Sandia laborite teadlased välja töötanud sõrmeotsa suuruse seadme, mis suudab igemehaiguse avastada ammu enne, kui ükski hambaarst. Selleks segab seade patsiendi sülge helendavaid antikehasid, mis liituvad haigete rakkudega. Eredalt säravad rakud viitavad sellele, et haigust on rohkem. Selline seade peaks iga hambaarsti tavavarustuse hulka jõudma lähema kuue aasta jooksul, loodavad teadlased.