Eesti Maksumaksjate Liidu (EML) juhatus
otsustas hiljuti nimetada EML nõukoja liikmeteks endised rahandusministrid Aivar
Sõerdi ja Taavi Veskimägi ning vandeadvokaadi Priit Lätti.
Nii Taavi Veskimägi kui Aivar Sõerd on rahandusministrina tegutsedes saanud EML poolt aasta maksumaksja sõbra tiitli, vastavalt aastatel 2005 ning 2006, teatas EML.
Nõukoda on EML juhatuse juures tegutsev teadlastest, praktikutest ja asjatundjatest koosnev nõuandev kogu, mille eesmark on abistada ning nõustada juhatust ja töötajaid liidu tegevuse olulistes küsimustes ja seisukohtade kujundamises. Nõukojas on praegu 12 liiget.
Aivar Sõerd töötab praegu Tallink Hotels hotelliketi tegevjuhina ning oli aastatel 2005-2007 rahandusminister. Ta on varem töötanud maksuameti peadirektorina (1999-2003) ning trükikoja Vaba Maa tegevjuhina (2004-2005). Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Taavi Veskimägi on praegu Riigikogu liige ning oli aastatel 2003-2005 rahandusminister. Ta on töötanud varem Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna juhataja ning ministeeriumi nõunikuna (1996-2001). Ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli haldusjuhtimise erialal.
Priit Lätt on advokaadibüroo Glimstedt Straus Partners partner ning vandeadvokaat ning ajakirja MaksuMaksja aktiivne kaasautor. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
Eesti Maksumaksjate Liit on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Liit ühendab üle 2500 liikme.
Seotud lood
Eesti Maksumaksjate Liidu uus juhatuse
esimees Lasse Lehis vastas aripaev.ee küsimustele.
Tallinki hotellide juht ja endine
rahandusminister Aivar Sõerd oli täna aripaev.ee lugejate küsimustele vastates
üllatunud maadevahetuse kaasuse aeglase menetlemise üle.
Koos mitme teise maksualase ettepanekuga
soovitab Eesti Maksumaksjate Liit (EML) valitsusel kaotada ka maamaks.
Eesti Maksumaksjate Liit (EML) peab õigeks,
et rahvaesindajate suhtes kehtiksid samasugused reeglid nagu tavalisele
maksumaksjale.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.