Ühing Korruptsioonivaba Eesti mõistab hukka
riigikogu liikmete hüvitiste plaani, pidades hüvitiste lisamist saadiku palgale
ilma aruandekohustuseta korruptsiooniks.
Ühingu juhatus leiab, et plaan annab hoobi avaliku sektori raha kasutamise läbipaistvusele ning on tõlgendatav poliitilise korruptsioonina, teatas ühing.
"Avaliku raha kasutamine peab olema avalik," ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk. "Riigikogu plaanitav seadus viib meid eemale avaliku sektori läbipaistvusest. On kahetsusväärne, et seadusandja annab avatuse osas negatiivset eeskuju kogu ühiskonnale."
Kuna riigikogu liikmed kasutavad seaduseelnõuga ära oma ametipositsiooni endale isiklike hüvede hankimiseks, on riigikogu liikme staatuse eelnõu tõlgendatav poliitilise korruptsioonina.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Üks korruptsiooni tunnuseid on oma ametikoha ärakasutamine isiklike hüvede hankimisel," ütles Tammerk. "Millised on avalikud hüved, mida Eesti inimesed sellest riigikogu liikmete 30-protsendilisest aruandevabast rahast saavad?"
Riigikogu liikmetele privileege loov seaduseelnõu sünnib ajal, mil Euroopa Liidus on vastu võetud läbipaistvuse algatus, mis on suunatud EL-i raha kasutamises selgete reeglite juurutamisele. Eesti parlamendi eelnõu ei ole kooskõlas selle üle-euroopalise algatuse ideoloogiaga, mida Brüsselis viib ellu Eestist pärit eurovolinik Siim Kallas.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti (KVE) on mittetulundusühing, mille eesmärk on korruptsioonivastane tegevus. KVE tegutseb rahvusvahelise organisatsiooni Transparency International Eesti osakonnana.
Seotud lood
Riigikogu viitab kuluhüvitisi reformides
tavadele, kuid Euroopa parlamentidega võrreldes oleks 30-protsendiline maksuvaba
palgalisa enneolematult lahke.
Eesti Maksumaksjate Liit (EML) peab õigeks,
et rahvaesindajate suhtes kehtiksid samasugused reeglid nagu tavalisele
maksumaksjale.
Eesti Maksumaksjate Liidu (EML) eile
hommikul alustatud uue kuluhüvitiste korra vastase allkirjakogumiskampaaniaga on
juba liitunud üle 10 000 inimese.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.