Herkel: inimõigustega on probleeme Venemaal, mitte Eestil

Herkel kinnitas, et vaatamata Venemaa katsetele tõstatada komitees üles inimõiguste küsimusi Balti riikides ja eriti Eestis, ei näe ta ohtu, et ENPA võiks selliseid algatusi tõsiselt võtta, teatas Riigikogu pressitalitus.

Küll aga on tema sõnul üleval mitmed Venemaaga seotud küsimused, nagu humanitaarkatastroof Tšetšeenias, vägivald armees ja ajakirjanike tagakiusamine. „Inimõigustega on probleeme Venemaal, mitte Eestil,” kinnitas ta kohtumistel komitee liikmetega.

Seekordsel komitee istungil käsitleti pikemalt ka laimu dekriminaliseerimist liikmesriikides. Paljudes riikides, kus kriminaalkoodeksis sisalduvad väga ranged eriparagrahvid ning kohtuvõim ei ole sõltumatu, rakendatakse neid paragrahve üsna valimatult ajakirjanike vastu. Vastavas resolutsiooniprojektis on selgelt esile toodud Venemaa.

Teine pikka aega üleval olnud küsimus on euroopa inimõiguste konventsiooni protokoll 14, mida ainsa liikmesriigina pole seni ratifitseerinud Venemaa. Selle ratifitseerimise taga seisab Euroopa Inimõiguste Kohtu töö tõhusam korraldamine. 22 % kõigist inimõiguste kohtule esitatud kaebustest on kaebused Vene Föderatsiooni vastu.

Komitee võttis vastu ka avalduse, milles väljendatakse mittenõustumist Valgevene kandidatuuriga ÜRO inimõiguste nõukokku. Valgevene puhul on täitmata ÜRO inimõiguste nõukogu liikmelisuse peamised kriteeriumid: inimõiguste austamine ja demokraatlikud valimised.