Nordea Panga peaanalüütiku Leena Mörttineni
sõnul on ülekuumenemisele viitavate märkide esile kerkides tekkinud küsimus, kas
Eesti majandus on võimeline rahulikult jahtuma või mitte.
"Ajapikku kumuleeruv struktuuriline ebatõhusus on ohtlik. Eestil on ilmselgelt avatud majandus, sõltub tema edu oma konkurentsieelise säilitamisest, kui kiire majanduskasv avaldab survet ressurssidele. Hoolikalt tuleb jälgida tootlikkuse arengut. Palgaarengu mis tahes kõrvalekalded selle aluseks olevast tootlikkusest võivad konkurentsivõime kiiresti kaotada," kirjutab analüütik Ärilehes.
Mörttineni sõnul ei suuda üksik väike avatud majandusruum ebaõnne kuigi palju muuta, kuid kehva pangandust ja halba poliitikat peaks olema ametivõimudel võimalik vältida: "Kuna Eesti võttis oma rahanduspoliitika üle euroalast, peaks leiduma poliitilist pühendumust, et liikuda kiiresti eurole ülemineku suunas ja ühineda rahaliiduga. Kinnisvarahindade stabiliseerumine on Eestile algatuseks hea märk, viidates laenamise vähenemisele, kuid oluline on meeles pidada, et suhteliselt suur laenukoormus erasektoris on väljakutse, mis näitab, et majandus on aldis kodumaistele ja väljastpoolt tulevatele šokkidele, sõltumata sellest, milline režiim domineerib."
Seotud lood
Kuigi Eesti ja Läti majandused on mõlemad
ülikiiresti kasvanud, on siinne olukord Norde Eesti juht Vahur Krafti sõnul
Lätist oluliselt erinev, mistõttu on Eesti puhul tõenäoline pehme maandumine,
teatas pank.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.