OMX Baltic−0,28%313,4
OMX Riga0,17%897,71
OMX Tallinn−0,32%2 069,84
OMX Vilnius−0,53%1 366,38
S&P 500−0,27%6 606,49
DOW 30−0,44%46 021,43
Nasdaq −0,28%22 090,69
FTSE 100−2,35%10 063,5
Nikkei 225−3,38%53 372,53
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%99,81

OMX Baltic−0,28%313,4
OMX Riga0,17%897,71
OMX Tallinn−0,32%2 069,84
OMX Vilnius−0,53%1 366,38
S&P 500−0,27%6 606,49
DOW 30−0,44%46 021,43
Nasdaq −0,28%22 090,69
FTSE 100−2,35%10 063,5
Nikkei 225−3,38%53 372,53
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%99,81

16.11.06, 09:26

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kraft taunib Lipstoki tegevust eurole üleminekul

Nordea Panga juhatuse esimees, Eesti Panga ekspresident Vahur Kraft taunib Sakalas Eesti Panga juhi Andres Lipstoki tegevust eurole üleminekul.

Hiljuti teatas Eesti Pank, et eurot lähema kolme aasta jooksul ei tule, lisaks on Euroopa Keskpank (EKP) tõstnud viimase aasta jooksul mitu korda baasintressi. Vahur Kraft, mis selle kombinatsiooni tulemusena Eestis laenuintressidega juhtuma hakkab?

Kui EKP tõstab baasintresse, mõjutab see paratamatult ka meie intressitaset. Seni pole intressitõus ja sellest tulenev suurem laenuteenindamise kulu inimestele võib-olla väga tunda andnud, sest selle on kompenseerinud märgatav palgakasv, mis oli viimases kvartalis 15 protsenti.

Ehkki meie majandus toimib hästi, ei ole pikas perspektiivis oodata nii kõrget majanduskasvu kui seni. Seetõttu võib aeglustuda ka palkade tõus ja ilmselt hakkab intressimäärade suurenemine inimeste rahakotile rohkem mõju avaldama.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ega see muidugi hea uudis ole, et eurole üleminek nii palju edasi nihkub. Eesti-sugusele väiksele, avatud majandusega riigile, kelle majanduskasv põhineb suuresti välisrahal, on eurole üleminek kasulik ja õige poliitika, mis toob kaasa majandusliku julgeoleku ning konventeerimiskulude ja riskipreemiate kokkuhoiu.

Kas teie kui endine Eesti Panga president oleksite euroks valmistudes midagi teisiti teinud kui selle praegune juht Andres Lipstok?

Euroopa keskpankade hea tava kohaselt järeltulijaid ei arvustata. Ent vaadates asutuste ja institutsioonide tööd tervikuna, võis see natuke longata küll.

Võib-olla ei peetud eurole üleminekut mingil perioodil küllalt tähtsaks. Ehk oleks kooskõlastatud aktsioonidega olnud võimalik inflatsioonitaset paremini kontrollida.

Aktsiisitõusuga venitamise tõttu on eurole üleminekut ilmaasjata veel ühe aasta võrra edasi lükatud. Kui aktsiise oleks tõstetud algul plaanitud ajal, ei ulatuks nende mõju aastasse 2009 nagu nüüd.

See on kahtlemata prioriteetide küsimus. Oluline on, kuidas aktsiiside ja reguleeritud hindade, näiteks elektri hinna tõusu ajastada: kas võtta need tõusud enne ette ja saavutada sellega hilisem väiksem inflatsioonitase või lükata need veel kaugemasse tulevikku.

Seepärast ma just rõhutasingi omavahelise koostöö tähtsust. Nii saab täpsemini prognoosida, mida üks või teine otsus endaga kaasa toob.

Seotud lood

Uudised

10.09.07, 12:12

Kraft: täna hakkas Nordeas uus ajajärk

Nordea Panga juhataja Vahur Kraft märkis kommentaariks uue internetipanga loomisel, et tänane päev tähistab asutuse e-teenustes uue ajajärgu algust.

Uudised

16.11.06, 12:58

Lipstok: Eesti tähtsam majanduspoliitiline eesmärk on eurole üleminek

Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul on Eesti Pank pidanud eurole üleminekut alati Eesti kõige tähtsamaks majanduspoliitiliseks eesmärgiks.

Uudised

23.04.07, 17:20

Vahur Kraft: Eesti puhul on tõenäoline pehme maandumine

Kuigi Eesti ja Läti majandused on mõlemad ülikiiresti kasvanud, on siinne olukord Norde Eesti juht Vahur Krafti sõnul Lätist oluliselt erinev, mistõttu on Eesti puhul tõenäoline pehme maandumine, teatas pank.

Sisuturundus

13.03.26, 14:10

Korralik rekonstrueerimine hoiab majad töökorras veel aastakümneid

Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.