Silva Männik - ettevõtja ameti ise järele proovinud

Silva Männik on üks väheseid Äripäeva ajakirjanikke, kes on ettevõtja raske ameti omal nahal järele proovinud.

Silva perele kuulub foto- ja kaubandusfirmas Pärnu Pilter enamusosalus ning millenniumivahetusel vahetas Silva ajakirjanikuameti firmajuhi töö vastu. "Seal tuli kõike teha," täpsustab Silva oma tööülesandeid.

Kaks aastat hiljem tuli Silva Äripäeva tagasi. "Vahel peabki ära käima, et aru saada, mis tõeliselt sobib," iseloomustab Silva kaheaastast "hüppeskäimist" ettevõtlusesse.

Kuidas ettevõtjana tegutsemine tema suhtumist muutis? "Kardinaalselt! Mul tekkis Riksi*-tunnetus, sain paremini aru, mis on Riksile tähtis," kinnitab Silva.

Ettevõtja periood andis Silvale enesekindlust juurde. Kolleegid iseloomustavad teda kui delikaatset, arukat ja vähenõudlikku inimest. "Reporterina on ta kõigesööja, võib igal teemal kirjutada. Silva on põhjalik ja tööd tehes kella ei vaata," kõlab üks arvamus.

Lisaks veel hea organiseerimisvõime. Kunagi korraldas Silva Haapsalu mahajäetud lennuväljal peo umbes viiekümnele inimesele ja sellest üritusest räägitakse siiamaani legende.

1997. aastal oli Silva Bonnieri ajakirjandusauhinna nominent lugudega riigiametnike hüvedest ning preemiatest. Hiljem, kui ta peamiselt kindlustusest kirjutas, leidsid Bonnieride ajakirjanduspreemiate jagamisel äramärkimist tema artiklisarjad praeguseks pankrotistunud Polaris Kindlustuse ja ASA Kindlustuse finantsskeemidest ja lisaks piraattarkvaraga võitlemise teemadel. Ajalehtede Liidu korraldataval iga-aastasel ajakirjanduskonkursil 2003. aasta veebruaris võitis Silva kahasse kolleeg Kristina Traksiga esikoha vaatlusega "Tippjuhtidest varumeeste pink on pikk".

Lapsepõlves aga tahtis väike Silva saada hoopis postiljoniks. "Minu vanaema oli postiljon ja vedasin koos temaga suviti Järvamaal posti laiali - ikka 10-15kilomeetrine ring oli. Mulle väga meeldis," meenutab Silva.

Tulevikuplaanidest rääkides ei usu Silva, et ta ajakirjandusega hüvasti jätaks, kuna see ala istub talle väga hästi. Ajakirjandusest ei suutnud ta näiteks ka Pärnu perioodil täielikult loobuda, vaid tegi aastajagu Pärnu raadios saateid.