Juhtkiri: hämar taust, ent laitmatu maine?

Kuidas saab Eestis vabalt tegutseda ettevõte, kes tekitab kaitsepolitsei ja rahapesubüroo sekkumise väärilisi kahtusi? Äripäeva tänane kaanelugu püüabki sellele pealtnäha lihtsale küsimusele vastust leida. Ette rutates võib öelda, et see meil ei õnnestunud - Tallinna Äripank ja tema omanikud on pehmelt öeldes hämarusega looritatud.

On kummaline, et ühe Eestis tegutseva panga omanikke polegi avalikes registrites. Tegelikult isegi enam kui kummaline, nimelt tekib krediidiasutuste seaduse järgi 10 protsendi piiri ületamisel aktsionäril pangas oluline osalus ning finantsinspektsioon peab hindama sellise aktsionäri laitmatut ärialast mainet. Aktsionär ei tohi olla kriminaalse taustaga, tal peab olema piisavalt hea finantsseisund või võimekus finantse kaasata ning hea renomee. Panga omanikestruktuur peab olema läbipaistev, mistõttu ei ole finantsinspektsioon näiteks andnud madala maksumääraga piirkonnas registreeritud ettevõtetele luba mis tahes pangas olulise osaluse omandamiseks.

Kuid üle poole Äripanga aktsiate omanikest peidab ennast pisifirmade taha. Veerand aktsionäridest koondub ühele aadressile ja kuna nende juhtidena näidatakse samu firmasid, võib eeldada, et seal taga on üks ja sama isik või seltskond, kelleks meie tagasihoidlikul hinnangul on Venemaa riigifirma Almazjuvelirekspordi juhid. Äripanga kuueliikmelisse nõukokku kuuluvad näiteks selle suure juveelieksportööri peadirektor, peadirektori esimene asetäitja ja tütarettevõtte direktor. 40 aastat tagasi asutatud ettevõte, mille käive on parimatel aastatel ulatunud 3 miljardi dollarini, on väärismetallide ja -kivide ekspordimonopol. Vajadusel müüakse selle firma kaudu ka Vene riigireservi kulda.

Osa sellest suurest rahast liigub Tallinna Äripanga abil. Näiteks 2008. aasta lõpus oli pangal lõpetamata väärismetallidega seotud vahendustehinguid 1,7 miljardi krooni ulatuses.

Kas Äripanga näol on tegemist taskupangaga? Ja kellele see tasku kuulub? Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld ütleb Äripanga teemal kommentaare andes muu jutu sees: "Vajadusel oleme teinud koostööd kaitsepolitsei ja rahapesu andmebürooga." Kuidas saab Eestis vabalt tegutseda ettevõte, kes tekitab kaitsepolitsei ja rahapesubüroo sekkumise väärilisi kahtlusi? Ja kui panga omanikud peavad olema avalikud, siis miks lastakse sellest JOKK-skeemi kasutades mööda hiilida?

Selle taustal on kentsakas teada, et ekspankur Olari Taalil, aasta ettevõtjaks valitud ärimehel, on pooleli kohtuvaidlus finantsinspektsiooniga, kes "soovitas" Taalil kinnisvarafondi nõukogust lahkuda, sest tal polevat aastatetaguse Daiwa-skandaali tõttu kuigi hea maine. Taal, kes on sobinud ministriks, isegi siseministriks ja riigikogu liikmeks, ei sobi nüüd ühe fondi nõukokku. Absurd?

 

Autor: 1185-aripaev