Hamburgerikulleri riigikeele oskuse nõue pole kuidagi seotud eesti kultuuri kaitsmisega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti peaks suhtuma ennem leebemalt riigikeele valdamise nõuetesse teenindussektoris, kui neid üle tõlgendama ega ammugi mitte täiendavalt reguleerima. Selle asemel, et pidada kampaania korras poliitilist nõiajahti eesti keelt kehvasti oskavatele toidukulleritele ja taksojuhtidele, korraldada kauplustele reide ning mõelda uute karistusametkondade loomisele, peaks riik suunama vahendeid hoopis bürokraatia vähendamisele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui kultuuriminister Tõnis Lukase hinnangul tuleks keeleoskuse kontrolli takso- ja toidutellimise teenuste üle tugevdada, siis Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul ei peaks Bolti või Wolti vedajatelt nõudma täielikku keeleoskust, vaid ametialane keelenõue peaks olema "inimene on läbimas keeleõpet".
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.