Buumiaegne hind, aga teine korter

Viimasel ajal ehitatud korterid on näiteks oluliselt energiatõhusamad tänu soojapidavamate akende ning rohkema soojustuse kasutamisele seintes ja katusel. Samuti on uusarendused palju säästlikumad küttekulude osas. 2013. aasta alguses vastu võetud ELi energiatõhususe direktiivi kohaselt peavad kõik hooned, mis on ehitatud pärast 31. detsembrit 2018, olema nullenergiahooned ehk tootma sama palju energiat kui kohapeal tarbivad, mistõttu investeerimine energiatõhususse jätkub.

Uue energiatõhusama kortermaja ehitamine on aga arusaadavalt kallim, kui seda oli kinnisvarabuumi aastatel ehitatud kortermaja. Samuti asuvad tänased rajatavad korterid parematel asukohtadel ja arendused on detailsemalt läbimõeldud.

Suurema osa uue korteri hinnast moodustub ehitushind, suuruselt järgmine kuluartikkel on krundi maksumus. Neile järgnevad infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, hoone projekteerimismaksumus, projekti finantseerimine jm kulud.

Ehitushind on viimase kolme aastaga tõusnud ca 20% ja selle peamine vedur on tööjõukulude kallinemine. Isegi kui järgnevatel aastatel ehitushind stabiliseerub, siis selle kukkumine 2010. aasta tasemele ei ole eriti reaalne. Lisaks tööjõu kallinemisele survestavad ehitushinda nii inflatsioon kui energiahindade kallinemine.

Ehitusfirmad töötavad praegu oluliselt efektiivsemalt, kui seda tegid ettevõtted ehitusbuumiaastatel, mistõttu ehitushindade tõus on tingitud paljuski sisendhindade tõusust, mitte ettevõtjate ahnusest. Viimast aitavad edukalt kontrolli all hoida ehitusfirmade rohkus, tihe konkurents ja mõõdukas töömaht.

Kinnistute hinnad on samuti viimastel aastatel mõnevõrra tõusnud, aga mitte nii palju kui ehitushind. Nii mõnedki kinnisvaraarendajad ostsid majanduslanguse aastatel kinnistuid pankrotivarana suhteliselt odavalt. Uutel arendusprojektidel aga nimetatud eelis praktiliselt puudub. Kinnisvarainvestorite riskijulgus on suurenenud ja arendusturule on tulnud uut kapitali, mis on samuti kinnistute hinda kasvatanud.

Kinnisvarahindade edasinegi kallinemine on võimalik, kuid on tugevalt seotud inimeste sissetulekutega. Kui palgad tõusevad, on ka kinnisvara hinnatõus tõenäoline.