Me ei tea, mis on selle linnapea või peaministri nimi, kes võiks kolmekümne või neljakümne aasta pärast rutata tunneli avamisel linti läbi lõikama, kirjutab tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk.
Tunnel oleks vajalik meile mõlemale, nii Eestile kui ka Soomele, aga Soomele siiski enam. Neile tähendaks see ühendusteed suure elanikkonna ja tarbijaskonnaga Euroopa aladega, meile mitte.
Meie küsimus seisneb selles, kas tahame saada arvestatavaks sõlmeks Põhja-Euroopa integreeruvas majanduses või mitte. Tallinn üksinda seda ei suuda, isegi Helsingi mitte. Eitav vastus võiks tähendada asumist aeglase mandumise teele kuna koorekiht ja ambitsioonikam noorus lahkuvad.
Tunneli ehitamine ei ole lähema paarikümne aasta küsimus. Enne tahetakse vaadata, mis saab Rail Balticust ja kuidas see toimima hakkab.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Missugused on tunneli rajamise poolt- ja vastuargumendid ning võimalik hind, saad teada tänase Äripäeva paberlehest.
Seotud lood
Pikalt ulmeprojektiks peetud Helsingi ja Tallinna vahelise silla või tunneli ehituses kuulutatakse homme välja hange.
Täna kuulutati välja Tallinna-Helsingi püsiühenduse tasuvusuuringu eeluuringu hange. Tegu on esimese teadusliku sammuga kaua räägitud ulmeprojekti realiseerimiseks, ütles Harju maavanem Ülle Rajasalu.
Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat kiitis oma juhtkirjas mõtet minna edasi Tallinn-Helsingi vahelise tunneli ideega.
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.