ELis väikefirma toetamine moes

Eesti kaebas nn ELi raamatupidamisdirektiivi Euroopa Kohtusse, sest see vähendab väikeettevõtete aruandluskohustust, suurtele rahvusvahelistele ettevõtetele tuleb kohustusi juurde.

Väikeettevõtete toetamine on ­Euroopas moes. Selline mõtlemine peegeldub ELi riigiabi reeglites, mis võimaldavad abi erandina väike- ja keskmistele ettevõtetele. Mitmes ELi ­õigusaktis, nt praegu menetletavas andmekaitse reformipakatis, on väikeettevõtetele lihtsamad reeglid.

Sestap on mõistetav, et nn ELi raamatupidamisdirektiivi vastuvõtmisele oli väga suur toetus. Lisaks Eestile oli direktiivi vastu ELi nõukogus vaid üks liikmesriik. ­Euroopa Parlamendis hääletas tänavu juunis direktiivi vastu 17 saadikut, poolt oli 657. Suuri erimeelsusi polnud, seega piisas vastuvõtmiseks vaid esimesest lugemisest. Isegi enamik Briti euroskeptikuid hääletas poolt.

Eestis on sel teemal avaldatud eri arvamusi. Näiteks BNS tsiteeris 19. septembril EVEA kommunikatsiooni- ja õigusdirektorit Kristi Hunti: “ Täiesti uskumatu, et nad selle vaidlustanud on.” Hunt märkis: “Praegu jääb aruannetes osa lünki lihtsalt täitmata, kuna väikesel ettevõttel lihtsalt ei ole sinna midagi kirjutada.” Olen küsinud teema kohta oma Soome ja Leedu kolleegidelt, nende sõnul sealsed ettevõtjate ühendused direktiivis probleemi ei näe. 

Põhjalikumat tähelepanu väärib Eesti võimalus ELi õigusakti mõjutada. Komisjon avalikustas direktiivi eelnõu 2011. aasta oktoobris, sellele eelnes kaks konsultatsiooniprotsessi. 2011. aasta novembrist on direktiivi arutatud ­Euroopa Parlamendi komisjonides. Kui Eestile oli oluline direktiivi muuta, siis saanuks ehk selles veenda vähemalt mõnda meie kuuest Euroopa Parlamendi saadikust? Praegu hääletasid kõik kuus direktiivi poolt. ELi nõukogu ja Euroopa Parlament on juba alustanud raamatupidamisdirektiivi muutvate eelnõude menetlust. Eesti on üldiselt olnud oma positsioonide kaitsel ELis edukas, ehk saab kooskõlastatuma tegevuse korral probleemid praeguse menetluse käigus lahendada?